Tšehhi president Petr Pavel (64) on on sügavalt mures: intervjuus Saksa väljaandele Bild ütles ta, et kardab suurt sõda Venemaaga ja kutsub seetõttu Euroopat üles asuma läbirääkimistesse Vene presidendi Vladimir Putiniga (74).
„Kuidas saab arutada Euroopa julgeolekut, kaasamata eurooplasi? Seepärast leian, et peaksime esmalt tegema kõik endast oleneva – ja „meie” all pean ma silmas just meid, eurooplasi –, et töötada läbirääkimisteks välja selgelt sõnastatud visioon,” lausus ta.
Esiteks vajab Euroopa tema sõnul „sisearutelu põhjalikuma Euroopa seisukoha kujundamiseks”. Täpsemalt: „Mida me sellega saavutada tahame?” Ja pärast seda arutelu tuleks määrata üksikisik või inimeste rühm, kes räägiks Euroopa nimel – mitte tingimata EL-i või NATO esindajad, vaid lihtsalt poliitilised liidrid, kellele teised annaksid läbirääkimiste pidamiseks volitused.
Pavel ütles, et ameeriklased ja venelased ei võta Euroopat tõsiselt. „Sest nad näevad, kui lõhestunud me oleme, kui nõrgad me oleme ja kui kaua meil aega kulub, et jõuda kasvõi üheainsa otsuseni. Kui me seda väga kiiresti ei muuda, muutume me ebaoluliseks.”
Küsimusele, mida võiks Euroopa pakkuda Putinile, vastas Pavel: „Kui käivitame protsessi, mis viiks konflikti lõppemiseni Ukrainas, poleks enam põhjust uusi hübriidrünnakuid korraldada – eriti kui lõpus ootab ees omamoodi „maiuspala”. Selle „maiuspala” all pean silmas majandussuhete, koostöö ja kaubanduse taastamist – väljavaateid, mis on Venemaa jaoks üsna ahvatlevad.” Tingimuseks on relvarahu Ukrainas.
Venemaa sõjaväsimuse kohta ütles ta: „Usun, et ka Venemaa ressursid on ammendunud – eriti pärast nii pikka konflikti, mis on praeguseks kestnud palju kauem kui teine maailmasõda. Sotsiaalne olukord on seal tõesti halb ja majanduslik olukord väga trööstitu.”
Venemaa kaotab igas kuus kümneid tuhandeid sõdureid. Ainuüksi septembris sai surma või haavata ligikaudu 50 000 sõdurit – ja seda vaid ühe kuu jooksul. See ületab tunduvalt kiirust, millega Venemaa suudab värbamise teel oma isikkoosseisu kaotusi korvata, märkis Pavel.
Putini kohta ütles ta: „Ta ei usalda paljusid inimesi. Peale selle on tal peaaegu obsessiivne hirm, et ta võidakse tappa. Ja kuna teda ümbritseb vaid piiratud arv inimesi, saavad nad üsna tõhusalt filtreerida teavet, mida nad tahavad, et ta kuuleks.” Tulemus: „Usun, et ta on endiselt veendunud – tõenäoliselt osaliselt tänu sõjaväejuhtkonnalt saadud ettekannetele –, et operatsioon kulgeb edukalt. (…) Usun, et mitmes osas antakse talle valeinfot.”
Kremli eesmärk on Paveli hinnangul muuta elu Ukrainas väljakannatamatuks ja võib-olla isegi vallandada uus põgenikelaine Euroopa riikide suunas. Kogu asja mõte on lihtsalt näidata, et Ukraina ei saa võita – et Venemaa võib peale jääda, muutes elu seal elavate inimeste jaoks võimatuks.
Küsimusele, kui kaua võib sõda veel kesta, vastas Pavel: „Sellises tempos jätkub sõda lõputult, sest kumbki pool ei võida. See on omamoodi tänapäevane Esimene maailmasõda – „surmatsooniga”, kus liikumist praktiliselt ei toimu.”
Euroopa suurima vea kohta ütles Pavel: „Mõned riigid kõhklesid soomukite, seejärel kaugmaamoona, siis rakettide ja lõpuks lennukite tarnimisega. See läks Ukrainale maksma mitte ainult territooriumi, vaid – mis kõige tähtsam – tuhandeid ja tuhandeid inimelusid. Kui oleksime Ukrainat algusest peale samavõrd toetanud, oleks sõda välja näinud väga, väga teistsugune.”
Pavel hoiatas Euroopa sõjalise konflikti eest Venemaaga: „Kui jätkame samamoodi nagu seni, võib see viia eskaleerumiseni, mis võib lõppkokkuvõttes päädida avatud sõjalise konfliktiga.” Praegu on tegemist hübriidsõjaga: „Selle kampaania peamine eesmärk on külvata EL-is ja NATO-s lõhesid, õhutada umbusaldust meie institutsioonide vastu ning samuti heidutada meid Ukrainat toetamast.”
Putini väite peale, et hoopis NATO kavatseb Venemaad rünnata, lausus Pavel: „Võin kinnitada, et – kuigi mul oli NATO kõrgeim julgeolekuluba – pole ma kunagi näinud plaani, mis oleks suunatud rünnakule Venemaa territooriumi vastu. Ma pole kunagi sellist plaani näinud. Kõik NATO plaanid on kaitselised.”
Pavel ütles, et relvarahuks oli võimalus, aga see jäeti kasutamata. „Usun, et olime sellele olukorrale üsna lähedal,” sõnas Pavel. USA ja Euroopa „koordineeritud lähenemine” Venemaa majanduse vastu oli andnud positiivseid tulemusi; „Venemaa oli surve all.”
President jätkas: „Arvan, et kui oleksime suutnud sama tempot hoida, oleks olnud võimalus veenda Venemaad relvarahuga nõustuma. Nüüd on Venemaale taas hingamisruumi antud – tänu Ameerika Ühendriikidest nafta eest laekuvatele vahenditele ning viidetele, et võib-olla ollakse valmis sõlmima kokkulepet, millest Euroopa ja Ukraina on välja jäetud. Nüüd saab see olema palju raskem, sest Venemaa kasutab seda võimalust survest vabanemiseks, mis toimib tema jaoks omamoodi moraalse toena.”
