Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 22. oktoobril kell 19.50:

– Ukraina andmeil olid Vene armee viimase ööpäeva kaotused sõja suurimad;

– Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone;

– Vene õhurünnakutes Ukrainale sai üks inimene surma ja ligi 20 vigastada;

– Ukraina töötab koos NASAMS-i tootjaga välja uut kaitset Shahedide vastu;

– FT: Ukraina saab võimaluse osta sõjalist varustust NATO hanketeenistuse kaudu;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2250 sõdurit.

Zelenski: Ukraina kaalub võimalust peatada sõda praegusel rindejoonel

Ukraina kaalub võimalust peatada sõda praegustel rindejoontel, et saavutada relvarahu rahulepingute raames, kuid sellele vaatamata ei kavatse Ukraina loovutada oma ala Venemaale, vahendas portaal Unian president Volodõmõr Zelenski neljapäeval avaldatud usutlust uudistekanalile CNN.

“Meie maa on väga oluline, sest tegemist on inimestega. Asi pole kilomeetrites. Paljud inimesed on hukkunud, kaitstes seda maad, kaitstes meie iseseisvust, meie riiki,” sõnas Zelenski.

President märkis, et Ukraina ja teised riigid ei tunnusta ajutiselt okupeeritud territooriume Venemaa omadena. Tema sõnul mõistab Venemaa seda

Lisaks rääkis Zelenski ajakirjanikele, et SpaceX-i Starshield-süsteemi töö ei ole Ukrainas veel täielikult taastatud.

Riigipea sõnul seisneb peamine probleem selles, et Ukrainal tunneb teravat puudust raketitõrjerakettidest, mistõttu pole riigil peaaegu millegagi Venemaa ballistilisi rakette alla tulistada.

Zelenski sõnul on Ukraina Euroopa liitlased küll andnud riigile teatava hulga õhutõrjerakette, kuid sellest ei piisa riigi kaitsmiseks Venemaa rünnakute eest.

President märkis, et praegu vajab Ukraina eelkõige seda, et liitlased ei tühistaks Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone ning annaksid Kiievile kaasaegsemaid rakette.

Zelenski rääkis varem, et Venemaa nõuab endiselt Ukrainalt okupeeritud Donetski oblasti olulise tähtsusega linnade nagu Slovjansk, Kramatorsk ja Družkivka loovutamist.

Zelenski sõnul püüaks Venemaa sellisel juhul alustada pealetungi Dnipropetrovski oblastis.

Ukraina andis lastega peredele korralduse lahkuda kahest linnast idas

Ukraina andis neljapäeval korralduse evakueerida lastega pered Kramatorskist ja Slovjanskist, mis on suurimad Ukraina kontrolli all olevad linnad okupeeritud Donetski oblasti idaosas.

Venemaa on pikka aega püüdnud saavutada täielikku kontrolli Donetski oblasti üle, mida Moskva peab enda omaks ning on ähvardanud selle jõuga vallutada, kui Ukraina ei loovuta seda läbirääkimiste teel.

Ukraina meedia teatel on Venemaa rünnakutes neile kahele linnale alates oktoobri algusest hukkunud kümneid inimesi ning Vene üksused on nüüdseks jõudnud nende äärelinnadest 10 kilomeetri kaugusele.

“Me laiendame lastega perede kohustuslikku evakuatsioonitsooni, see hõlmab nüüd kõiki Kramatorski ja Slovjanski kogukondade asulaid,” ütles Donetski oblasti kuberner Vadõm Filaškin Telegramis.

“Julgeolekuolukord halveneb pidevalt. Venelased ründavad Kramatorskit ja Slovjanskit iga päev, andes lööke elamurajoonide, tsiviiltranspordi ja inimeste kogunemiskohtade pihta,” lisas kuberner.

Võimud andsid selle kuu alguses korralduse laste evakueerimiseks linnade teatud osadest, kuid seni polnud evakuatsioonitsooni laiendatud linnadele nende täies ulatuses.

Ukraina ringhääling Suspilne viitas kuu alguses oblasti ametnikule, et oktoobri keskpaiga seisuga oli Kramatorskis ja Slovjanskis endiselt sadu lapsi.

Kramatorsk, mille sõjaeelne elanikkond oli umbes 150 000 inimest, on pikka aega olnud Ukraina sõjaväe varustuskeskus ning on osa niinimetatud kindlusvööndist, mille säilitamise nimel Kiiev võitleb.

Ukraina andmeil olid Vene armee viimase ööpäeva kaotused sõja suurimad

Ukraina relvajõudude andmeil kaotas Venemaa armee viimase ööpäevaga 2250 sõjaväelast, mis on suurim kaotuste hulk ööpäevas sõja algusest saadik.

Sellest teatanud Ukraina relvajõudude peastaabi andmeil registreeriti eelmine rekord 19. detsembril 2024, kui Venemaa ööpäeva kaotused ulatusid 2200 inimeseni.

Viie suurima ööpäevase kaotuse hulka kuuluvad veel 18. oktoober 2026, mil Venemaa kaotas 2100 sõjaväelast; 27. september 2026, mil kaotati 2090 sõjaväelast; ning 28. november 2024, mil kaotused ulatusid 2030 inimeseni.

Viiest rekordiliste kaotustega päevast kolm jäävad 2026. aasta septembrisse ja oktoobrisse.

Ukraina andmeil on Venemaa alates 2026. aasta algusest kaotanud ligikaudu 363 820 sõjaväelast. Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa kogukaotused hukkunute ja haavatutena ulatunud 1 572 790 inimeseni.

2026. aasta veebruaris oli Venemaa sõjaväelaste igakuine kaotuste näitaja 26 090, septembris kasvas see aga 46 230-ni. See on aasta algusest saadik suurim kuunäitaja.

Oktoobri esimese kolme mittetäieliku nädala jooksul on okupatsioonivägede kaotused juba lähenenud 37 000 inimesele, mis tähendab, et oktoobri kaotusete koguarv võib tuua uue rekordi.

Ukraina ei ole selgitanud, kuidas ta Venemaa kaotuste suurust määrab.

Infot vahendanud Ukraina väljaanne Dialog.ua märkis, et kui ukrainlased teevad kõik endast oleneva, et säästa iga oma sõjaväelase ja tsiviilisiku elu, siis Venemaal peetakse sõdureid lihtsalt ressursiks, kellest ei hoolita ning keda saadetakse mõtlematult hävingusse.

Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone

Ukraina õhurünnakud tabasid ööl vastu neljapäeva piiri ja Moskva vahele jäävaid Venemaa regioone – plahvatusi oli kuulda Lipetski, Tuula, Kurski ja Belgorodi oblastis ning droonid jõudsid ka Moskva ümbrusse.

Õhurünnakutest andis teada Moskva linnapea Sergei Sobjanin ning avatud allikate põhjal sõjasündmusi kajastavad ühismeediakontod.

Kella 2.22 ja 3.41 vahel teatas Sobjanin kuuel korral allatulistatud droonidest. Kokku väitis ta, et Moskva poole oli teel 90 mehitamata õhusõidukit. Hiljem teatas Sobjanin, et hilisõhtust varahommikuni lendas Moskva piirkonna suunas 630 mehitamata õhusõidukit.

Either Ukrainian jet-drones or cruise missiles struck the 75th Arsenal in Serpukhov, Moscow Oblast, resulting in a large fire breaking out. This facility is used to repair and store military equipment, including surface-to-air missiles for the Buk-M1, Buk-M2 and S-300V systems. Ukraine has been carrying out a large-scale long-range drone attack on Moscow Oblast for several hours tonight. So far, this is the only known impact site. The vast majority of drones were shot down as usual.

— AMK Mapping (@AMK_Mapping_) October 22, 2026

“21. oktoobril kella 20.30-st kuni 22. oktoobril kella neljani lendas Moskva piirkonna suunas 630 mehitamata õhusõidukit. Suurem osa neist hävitati õhutõrjejõudude poolt juba kaugematel lähenemisaladel,” kirjutas Sobjanin Vene ühismeediakeskkonnas Max.

Esialgsetel andmetel sai Moskva uute territooriumide halduspiirkonda (TiNAO) kuuluvas Voronovo piirkonnas vigastada kaks inimest. Neile osutatakse vajalikku abi, lisas Sobjanin. Tema sõnul töötavad droonirusude langemiskohtades päästeteenistused.

Plahvatusi kuuldi ka Lipetski linnas, misjärel puhkes tulekahju ühes mitmekorruselises elumajas. Pealtnägijate filmitud videotel on väidetavalt näha Lipetski kohal madalalt lendavaid Ukraina droone ja öist taevast valgustavaid tulekahjusid.

Explosions are being reported in Lipetsk, Russia. https://t.co/1mTKUa99tN

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) October 21, 2026

Ukraina piirist 335 kilomeetri kaugusel idas asuvas Lipetskis elab umbes pool miljonit inimest. Linnas asub Novolipetski terasetehas, mis annab ligikaudu 20 protsenti Venemaa kogu toorterase toodangust ning on riigi suurim terasetehas.

Lipetski oblasti kuberneri Igor Artamonovi sõnul said rünnakus kahjustada linna mitme elumaja aknad ja fassaadid. Samuti sai kahjustada polikliinik, mis oli rünnaku ajal suletud, lisas Artamonov.

Ukraina väed on Lipetskit varemgi sama moodi droonidega rünnanud. 21. juulil tabasid Ukraina droonid Novolipetski terasetehast ja Lipetski koostootmisjaama, põhjustades tulekahjusid.

Samuti kuuldu plahvatusi ka Tuulas ning Kurski ja Belgorodi oblastis.

⚠️ Explosions and suspected drone activity are also being reported in Belgorod region as Russia faces another round of aerial threats. Monitoring channel reports explosions in Belgorod, while separate reports describe drone sounds and blasts in Lipetsk. The reports follow a massive overnight drone assault across Russia, during which Moscow claimed to have intercepted 373 Ukrainian UAVs. The targets and consequences of the latest reported explosions remain unclear. https://t.co/YwL2n8siMT

— The Tectonic (@thetect0nic) October 21, 2026

Ka Peterburis anti teada droonirünnaku ohust.

Samal ajal kui Moskva intensiivistab õhurünnakuid Ukraina tsiviiltaristu ja energiataristu vastu, on Kiiev vastanud rünnakutega Venemaal asuvate oluliste objektide vastu, mis varustavad Venemaa relvajõude.

14. oktoobri öösel saatsid Ukraina kaitseväed Venemaa 20 piirkonna suunas üle 900 drooni, mistõttu olid Venemaa võimud sunnitud tunnistama rünnaku ulatust.

16. oktoobril ründasid Ukraina väed ulatusliku öise operatsiooni käigus Peterburis naftaterminali, andmekeskust ja silda. Ukraina droonid on oktoobris mitmel korral häirinud ka lennuliiklust Moskvasse ja sealt välja.  

18. oktoobri öösel sattusid rünnaku alla Moskva ja Peterburi. Peterburis tabasid Ukraina väed Peterburi naftaterminali.

Venemaa püüab kaitsta oma kõige olulisemaid objekte. Näiteks on Tatarstanis asuva Alabuga majandustsooni ümber, kus toodetakse ründedroone, rajatud juba 33 õhutõrjepositsiooni. Nüüd on see üks Venemaa kõige paremini kaitstud objekte.

Vene õhurünnakutes Ukrainale sai üks inimene surma ja ligi 20 vigastada

Venemaa öistes õhurünnakutes Kiievile sai vigastada 15 inimest ning kahjustada sai Ukraina pealinnas üle Dnepri jõe kulgeva Lõunasilla metrootaristu. Kiievi võimude sõnul piirati rünnakute tõttu sillal ka liiklust.

Venemaa öised rünnakud Ukraina pealinnale järgnesid kolmapäeva õhtul toimunud järjekordsele õhurünnakule, milles sai vigastada kuus inimest.

Venemaa rünnakus Ukraina kirdeosas asuvale Harkivi oblastile sai surma üks naine ja veel neli inimest vigastada, teatas oblasti kuberner Oleh Sõnjehubov Telegramis.

Samuti tabas droon Poltaava oblastis Krementšuki piirkonna energiataristut, teatas kohalik ametnik, täpsustamata rünnaku tagajärgi.

Dnepri jõe ääres asuv Krementšuk on oluline tööstuskeskus ning seal paikneb Ukraina suurim naftatöötlemistehas. Piirkond on korduvalt langenud Venemaa rünnakute sihtmärgiks. 2022. aastal toimunud rünnakus seal asuvale kaubanduskeskusele hukkus vähemalt 21 inimest.

Ukraina töötab koos NASAMS-i tootjaga välja uut kaitset Shahedide vastu

Ukraina teeb Norra ettevõttega Kongsberg koostööd kolme kaitseprojekti kallal, mille hulgas on projekt Freyja ning õhutõrje ja side valdkonna arendustööd, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Ukraina loodab saada esimesi tulemusi ühisprojektist Norraga, mille eesmärk on kaitsta riiki Venemaa Shahed-tüüpi ründedroonide eest, pooleteise kuni kahe kuu jooksul, teatas president Volodõmõr Zelenski pärast eilset kohtumist Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja riigi kaitsetööstuse esindajatega.

Zelenski sõnul teeb Ukraina Norra ettevõttega Kongsberg koostööd kolme projekti raames, mille hulgas on projekt Freyja ning õhutõrje ja side valdkonna arendustööd.

“Esimese projekti tulemused on minu hinnangul väga head ja me saame need kätte juba pooleteise kuni kahe kuu jooksul. Need on mõeldud kaitseks Shahedide vastu,” ütles Zelenski.

President ei avaldanud üksikasju tehnoloogia kohta, mida kavatsetakse Venemaa droonide vastu kasutada.

Teine koostöösuund puudutab projekti Freyja. Zelenski märkis, et Norra partnerid töötavad järjekindlalt selle tugevdamise nimel, kuid keeldus praegu kokkuleppe üksikasju avaldamast.

Kolmas projekt on seotud õhutõrje ja satelliitsidega.

Kuna Venemaa täiustab pidevalt oma ründedroone ning kasutab neis juba reaktiivmootoriga variante, mis annab neile märkimisväärselt suurema kiiruse, on Ukrainal vaja uusi tõrjevahendeid, mis suudaksid kiireid mehitamata õhusõidukeid tõrjuda.

Norra ettevõte Kongsberg on üks õhutõrjeraketisüsteemide NASAMS arendajaid ja tootjaid. Ukraina kasutab neid süsteeme Venemaa rakettide ja droonide vastu kaitsmiseks alates 2022. aastast.

Ettevõtte andmetel olid need süsteemid 2025. aasta mai seisuga tõrjunud üle 900 õhusihtmärgi ning nende tõhusus oli 94 protsenti. Eelmisel aastal sõlmis Kongsberg ka Ukraina ettevõttega kokkuleppe NASAMS-i rakettide ühiseks arendamiseks ja tootmiseks.

FT: Ukraina saab võimaluse osta sõjalist varustust NATO hanketeenistuse kaudu

NATO lubab Ukrainal osta relvi, laskemoona ja sõjalist varustust oma tsentraliseeritud hankeagentuuri kaudu, mis võib võimaldada Kiievil saada kaitsevarustust kiiremini ja soodsamalt, teatas neljapäeval ajaleht Financial Times (FT).

“See annab Ukrainale võimaluse kasutada meie pakutavaid laiaulatuslikke võimeid senisest struktureeritumalt. Nende hulka kuuluvad hanketeadmised, tugiteenused ja juurdepääs väljakujunenud tööstusbaasile,” ütles NATO toetuse ja hangete agentuuri (NSPA) operatsioonitoetuse direktor Jacqueline Borsboom FT-le.

Kokkulepe sõlmitakse ajal, mil USA ja Ukraina suhted on halvenenud pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas sel kuul Venemaaga sõlmitud diislikütuse ekspordikokkuleppest, mille eesmärk on alandada kütusehindu USA-s.

Ukraina on kurtnud, et osa luureandmete jagamisest on häiritud ning probleemid on tekkinud ka riigi juurdepääsuga USA satelliitsüsteemile Starshield. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles aga, et teisipäeval Oslos toimunud kohtumisel lepiti kokku nende probleemide lahendamises.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2250 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 572 790 (+2250);

– tankid 12 439 (+3);

– jalaväe lahingumasinad 25 594 (+8);

– suurtükisüsteemid 51 447 (+44);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2229 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1719 (+3);

– lennukid 449 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robotisüsteemid 2997 (+7);

– operatiivtaktikalised droonid 575 142 (+1750);

– tiibraketid 5138 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 165 641 (+363);

– eritehnika  4846 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.