ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) hindab värskes raportis riikide kliimalubadusi ja tegelikku saastet. Luubi all oli küsimus, kas üleilmset temperatuuritõusu õnnestub hoida alla kriitilise piiri nii, et kokkulepitud pooleteise kraadi taset ei ületataks pikaks ajaks. Kuna senised arvutusmudelid on vananenud, analüüsis töörühm praeguseid poliitikaid ja koostas uued tulevikustsenaariumid. 

Teadlased loobusid varasemast pooleteise kraadi stsenaariumist, sest see eeldanuks kiireid otsuseid juba aastaid tagasi. Uus, võimalikult väikest ületust arvestav mudel lähtub nüüd eeldusest, et ranged kärped algavad 2025. aastal. Sel juhul peatub soojenemine ligikaudu 1,7–1,8 kraadi juures, misjärel hakkab temperatuur aeglaselt langema.

Praeguse poliitika jätkudes tõuseb üleilmne temperatuur teadlaste hinnangul sel sajandil võrreldes tööstuspöörde eelse ajaga 2,6–2,8 °C. See ületab oluliselt 2015. aasta Pariisi kliimaleppes seatud kahe kraadi ülempiiri, mille algne eesmärk on hoida ära kliimamuutuse kõige laastavamad tagajärjed.

Senisel kursil jätkates on ühtlasi olemas kümneprotsendiline võimalus, et soojenemine ületab 3,4 °C. Uurijate sõnul tähendaks see katastroofi. Raport prognoosib 2,1-kraadist soojenemist ka stsenaariumi korral, kus riigid täidavad absoluutselt kõik senised lubadused heitmeid kärpida.

Lubadused vs. tegelikkus

Kuigi riigid andsid viimase aasta jooksul uusi kliimalubadusi, ei hoia need uue raporti andmetel halvimat ära. Kahe kolmandiku riikide värsked plaanid vähendavad 2035. aastaks heitmeid kõigest 11–15 protsenti. Seega haigutab antud lubaduste ja tegelike vajaduste vahel süsinikdioksiidi ekvivalenti kasutades üle 16 gigatonni suurune lõhe. 

Raporti autorite arvutused osutavad, et planeedi temperatuuri ohutus vahemikus hoidmiseks tuleb heitkoguseid kärpida 2035. aastaks 2025. aasta tasemega võrreldes vähemalt 45 protsenti. Aastaks 2040 tuleks neid vähendada aga juba 69 protsenti. Iga viivitatud aasta sunnib uurijate sõnul inimkonda lootma sellele, et atmosfäärist suudetakse tulevikus uue tehnoloogia abil hiigelkogustes süsihappegaasi eemaldada. 

Teadlased keskendusid raportis eelkõige suurriikidele. G20 riigid tekitavad 76 protsenti kogu maailma kasvuhoonegaasidest. Seejuures on paljude suure heitega maade saastekõver endiselt otsaga ülespoole. 

Taastuvenergia tõusutee

Uuel raportil on ka helgemaid külgi, sest taastuvenergia osakaal on riikide energiabilansis kasvanud viimastel aastatel oodatust märksa kiiremini. Päikese- ja tuuleparkide tootmisvõimsus kasvas kolm korda tempokamalt, kui eelmise kümnendi mudelid prognoosisid. Kivisöe ja nafta tarbimine kasvas samal ajal oodatust aeglasemalt, mis kinnitab pöörde algust energiaturul. 

Viimase kümnendi jooksul suutis kasvuhoonegaaside heidet kahandada 63 riiki. Uurijad tuvastasid otsese seose languse ja riiklike meetmete vahel: teisisõnu läbimõeldud kliimapoliitika toimib ja puhastab majandust. 

ÜRO peasekretäri António Guterrese sõnul ei tähenda pooleteise kraadi piiri ajutine ületamine siiski allaandmist, sest riigid saavad hoida seda aega võimalikult lühikesena ja temperatuuritõusu väiksena. Guterrese sõnul onvõimalusi temperatuur sajandi lõpuks uuesti ohutu piirini tagasi tuua praegu rohkem kui kunagi varem.

ÜRO keskkonnaprogrammi juhi Inger Anderseni sõnul suurendab iga murdosa kraadist kliimariske: seda tõestavad ilmekalt tänavused surmavad üleujutused, kuumalained ja metsatulekahjud. Anderseni sõnul tuleb seetõttu kohe rakendada kõiki võimalikke meetmeid, sest halvimast pääsemine on inimkonna enda teha.

Samas möönavad autorid raporti mudelite ebakindlust. Stsenaariumid eeldavad, et inimkond suudab sajandi teisel poolel siduda atmosfäärist tohututes kogustes süsinikku. Ometi on selle tehnoloogia töökindlus ja majanduslik teostatavus praegu lahtised. Samuti tekitab määramatust metsatulekahjude ettearvamatu mõju looduslikele süsinikupankadele. 

Riikide esindajad kogunevad järgmisel kuul Türgis ÜRO kliimakonverentsile COP31, et panna paika uue kümnendi sihtmärgid.

ÜRO Keskkonnaprogrammi raportiga “Emissions Gap Report 2026: The Point of Return” saab tutvuda siin.