1962 – Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy
John Fitzgerald Kennedy (tuntud ka initsiaalide JFK all; 29. mai 1917 Brookline, Massachusetts – 22. november 1963 Dallas, Texas) oli 35. Ameerika Ühendriikide president. More kuulutas Kuubale välja blokaadi. Algas Kuuba raketikriis.
Kuuba raketikriis oli vastasseis Ameerika Ühendriikide ning Kuuba ja NSVL vahel 1962. aasta oktoobris.
Pärast 1959. aasta ülestõusu, kus kukutati USA-meelne diktaator Fulgencio Batista, sai võimule Fidel Castro. Kuubas algas sotsialistlik revolutsioon, mis teravdas suhteid USAga. Kuuba ja NSVL suhted aga soojenesid.
1962. aasta suvel asusid Kuuba ja Nõukogude Liit rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast. Kui USA sellest teada, sai alguse külma sõja suuremaid kriise.
USA president John F. KennedyJohn Fitzgerald Kennedy (tuntud ka initsiaalide JFK all; 29. mai 1917 Brookline, Massachusetts – 22. november 1963 Dallas, Texas) oli 35. Ameerika Ühendriikide president. More nõudis rakettide tagasiviimist ja baaside likvideerimist. Samal ajal blokeeriti NSVL laevade pääs Kuubale. Tekkis reaalne oht, et puhkeda võib tuumasõda.
28. oktoobril nõustus Nõukogude Liidu juht Nikita Hruštšov
More raketid tagasi tuua ja baasid likvideerida. USA lõpetas blokaadi 20. novembril ning konfliktile tõmbas joone alla USA ja Nõukogude Liidu ühine kiri ÜROle 1963. aasta alguses
22. oktoobri sündmused Eestis:
1656 – venelased vallutasid Tartu.
1865 – Tallinnas asutati Estonia Selts.
1941 – Tahkunal alistusid viimased Saksa vägedele Hiiumaal vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad.
1990 – EV Ülemnõukogu võttis vastu Eesti Vabariigi majanduspiiri seaduse.
1992 – Tiit Vähi
More poolt alates 30.01.92 juhitud valitsus lahkus ametist ja asemele tuli Mart Laari esimene valitsus (Laari esimene valitsus oli võimul kuni 8.11.94).
2009 – OÜ Saarioinen Eesti avas Rapla lähistel umbes 200 miljonit krooni maksva läinud uue valmistoidutehase, mis hakkas Eesti turule tootma Mamma kaubamärgi all praade, suppe ja teisi pakendatud valmistoite.
2010 – Tartus Tasku peasissepääsu juures avati Tartu Teerajajate allee, esimesed oma jalajäljed jätsid pronksplaatidele Hannes Kaljujärv, Herta Elviste, Andres Metspalu ja legendaarne Tartu vaim.
2013 – Eesti-Soome elektriühenduse Estlink 2 kaablisse lasti prooviks esimest korda vool sisse (Estlink 2 avati 6.03.14).
Ja maailmas:
1792 – Prantsusmaal kuulutati välja vabariik (Esimene vabariik).
1797 – André-Jacques Garnerin sooritas Pariisi kohal esimese registreeritud langevarjuhüppe.
1862 – Ateena garnison alustas ülestõusu Kreeka kuningas Otto I vastu.
1883 – avati Metropolitan Opera.
1895 – Pariisis jättis kiirrong peatumata ja sõitis Montparnasse’i vaksali aknasse.
1962 – Ameerika Ühendriikide president John F. KennedyJohn Fitzgerald Kennedy (tuntud ka initsiaalide JFK all; 29. mai 1917 Brookline, Massachusetts – 22. november 1963 Dallas, Texas) oli 35. Ameerika Ühendriikide president. More kuulutas Kuubale välja blokaadi. Algas Kuuba raketikriis.
1998 – Kesk-Ameerikas puhkes orkaan, mis kestis kuni 9.11.98, kõige enam sai kannatada Honduras, hukkus umbes 11 000 inimest, iga kümnes elanik jäi peavarjuta.
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2026 | ||||||
22. oktoober on Gregoriuse kalendri 295. (liigaastal 296.) päev. Juliuse kalendri järgi 9. oktoober (1901–2099).
Sündmused
- 1656 – Vene-Rootsi sõda: Moskva tsaaririigi väed vallutasid Tartu.[1]
- 1865 – Tallinnas asutati Estonia Selts.
- 1906 – Riia õpperingkonna kuraatori Dmitri Ljovšini ringkirjaga lubati Kura-, Liivi- ja Eestimaa maa- ja linnaalgkoolides kahel esimesel õppeaastal õpetada kõiki (v.a riigikeel) õppeaineid emakeeles.[2] Selleks pidid algkooli õpilased olema ühtse rahvusliku koosseisuga.[2]
- 1922 – Tondi sõjakooli laskeplatsil toimusid Eesti esimesed laskevõistlused.[3]
- 1941 – Tahkunal alistusid viimased Saksa vägedele Hiiumaal vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad.
- 1988 – Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel toimus eesti keele nädala lõppüritusena Tallinnas Raekoja platsil, Rakveres, Pärnus, Stockholmis ja Torontos keeleloits ja keelevande andmine.[4]
Maailmas
- 1797 – André-Jacques Garnerin sooritas esimese langevarjuhüppe õhusõidukilt, hüpates Pariisis Parc Monceau kohal alla kuumaõhupallilt.
- 1859 – Hispaania tungis Marokosse.
- 1862 – Ateena garnison alustas ülestõusu Kreeka kuninga Otto I vastu.
- 1873 – Schönbrunni lossis sõlmisid Saksamaa keiser Wilhelm I, Austria-Ungari keiser Franz Joseph I ja Venemaa keiser Aleksander II Kolmekeisrileppe.
- 1883 – Charles Gounod' ooperiga "Faust" avati New Yorgi Metropolitan Opera.
- 1895 – Montparnasse'i vaksali rongiõnnetus: kiirrong ei pidurdanud õigeaegselt ning sõitis Pariisis Montparnasse'i vaksali aknasse.
- 1946 – operatsioon Osoaviahim: Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonist Ida-Saksamaal toimetati ligi 2100 teadlast, inseneri ja tehnikut koos nende pereliikmetega "reparatsioonimaksetena" Nõukogude Liitu.
- 1962 – Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy kuulutas Kuubale välja blokaadi. Algas Kuuba raketikriis.
- 1983 – üle miljoni inimese kogunes Hamburgis, Lääne-Berliinis ja Bonnis ning moodustas 108 km pikkuse inimketi Stuttgardist Neu-Ulmini, et protesteerida uute NATO keskmaarakettide Lääne-Euroopasse paigutamise vastu.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 22. oktoobril
- 1811 – Ferenc Liszt, ungari helilooja ja pianist
- 1865 – Kristjan Raud, eesti maalikunstnik
- 1870 – Ivan Bunin, vene kirjanik
- 1883 – Adolf Joffe, Venemaa ja Nõukogude Liidu diplomaat
- 1891 – Hans Kruus, Eesti ajaloolane ja riigitegelane
- 1893 – Ernst Julius Öpik, eesti astronoom
- 1919 – Doris Lessing, inglise kirjanik
- 1920 – Timothy Leary, ameerika kirjanik ja psühholoog
- 1923 – Helmut Oruvee, eesti arhitektuuriteadlane
- 1929 – Lev Jašin, jalgpalliväravavaht
- 1938 – Christopher Lloyd, ameerika filminäitleja
- 1938 – Derek Jacobi, inglise näitleja
- 1943 – Catherine Deneuve, prantsuse filminäitleja
- 1943 – Jan de Bont, hollandi filmilavastaja
- 1949 – Arsène Wenger, prantsuse jalgpallitreener
- 1952 – Jeff Goldblum, ameerika näitleja
- 1959 – Kalev Kesküla, eesti kirjanik ja ajakirjanik
- 1963 – Brian Boitano, ameerika iluuisutaja
- 1964 – Dražen Petrović, horvaatia korvpallur
- 1968 – Shaggy, jamaica päritolu ameerika muusik
- 1970 – Winston Bogarde, hollandi jalgpallur
- 1971 – Amanda Coetzer, lõuna-aafrika tennisist
- 1975 – Michel Salgado, hispaania
More jalgpallur
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 22. oktoobril
- 1906 – Paul Cézanne, prantsuse maalikunstnik
- 1939 – Andreas Vellig, viimne Kuressaare tsunftimeister, kingsepp
- 1965 – Paul Tillich, saksa-ameerika teoloog ja kristlik eksistentsiaalne filosoof
- 1995 – Kingsley Amis, inglise kirjanik
- 2001 – Georgi Vitsin, vene näitleja
- 2006 – Lembit Lauri, eesti raadioajakirjanik
Pühad ja tähtpäevad
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 81 - 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev VahtreSulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 170
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 2.01.2015)
- ↑ 22. oktoobril virumaa.ee
