Inimesed võivad kogeda ebameeldivaid ravimitest või vaktsiinidest põhjustatud sümptomeid ilma, et see kuhugi andmebaasi kirja saaks. Lünga täitmiseks töötasid Tartu Ülikooli teadlased välja ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete küsimustiku, millele vastas ligi 46 000 Eesti geenidoonorit. Vastanutest teatas üle 13 000 inimese ravimitega seotud ja ligi 16 000 vaktsiinidega seotud kõrvaltoimetest. Nii sündis üks suuremaid omataolisi andmekogusid, mis aitab mõista ravimite ja vaktsiinidega seotud patsiendikeskseid kitsaskohti.

Uuringu juhi ja Tartu Ülikooli farmakogenoomika professor Lili Milani võimaldab suur vastajate arv uurida ka harva esinevaid ja tõsisemaid kõrvaltoimeid, mida väiksemates uuringutes on raske märgata. “Just tänu suurele andmestikule leidsime näiteks geenivariandi, mis on seotud vaktsiinide kõrvaltoimete suurema esinemissagedusega. See on eriti oluline, arvestades COVID-19 pandeemia ajal toimunud ulatuslikke vaktsineerimisi,” lisas Milani.

Kogutud andmed kinnitasid, et ravimite kõrvaltoimed on nähtusena levinud. Neist teatas 29 protsenti küsimustikule vastanutest ehk enam kui iga neljas inimene. Seejuures teatasid naised kõrvaltoimetest märksa sagedamini kui mehed. Kõrvaltoimeid tekitanud ravimitest nimetati kõige sagedamini antibiootikume penitsilliini ja amoksitsilliini, mille puhul oli levinuim kõrvaltoime lööve.

Vaktsiinidega seotud kõrvaltoimetest teatas ligikaudu 35 protsenti kõigist küsimustikule vastanutest. Enamik teadetest puudutas koroonavaktsiine. Milani ei pidanud leidu kuigi üllatavaks, sest teadlased kogusid andmeid vahetult pärast pandeemiat. Toona vaktsineeris end haiguse ennetamiseks suur hulk inimesi. “Võib eeldada, et kõrvaltoimeid kogenud inimesed on aktiivsemad küsimustikule vastajad,” selgitas Milani.

Kõrvaltoimed mõjutavad sageli ka seda, kas inimene ravi üldse jätkab. “Meie tulemused näitavad, et kõrvaltoime ei ole alati lihtsalt ajutine ebamugavus. See võib tähendada ka, et vajalik ravi jääb pooleli. Ravikäitumist mõjutavad nii kogetud kõrvaltoimed kui ka hirm nende ees,” selgitas artikli juhtautor, farmakogenoomika teadur Kristi Krebs.

Neist, kes kirjeldasid mõne ravimi kõrvaltoimet, lõpetasid umbes pooled ravi täielikult ja kolmandikul vahetati ravim teise vastu. Ent mõnikord piisab ravist loobumiseks juba ainuüksi infolehest. 13 protsenti vastajatest oli jätnud ravi infolehes kirjeldatud kõrvaltoimete tõttu alustamata või katkestanud selle enneaegselt.

Inimeste kogemused ühtivad terviseandmetega

Küsimustiku usaldusväärsuse hindamiseks võrdlesid teadlased osa vastuseid terviseandmetega. Näiteks 95 protsenti naistest, kes olid enda sõnul vahetanud kõrvaltoimete tõttu vahetanud rasestumisvastast vahendit, tegid seda ka retseptiandmete järgi. Sama muster ilmnes vererõhuravimite puhul.

Need, kes väitsid, et olid kõrvaltoimete tõttu ravimit vahetanud või selle kasutamise lõpetanud, olid ka retseptiandmete järgi teinud seda märgatavalt sagedamini kui teised vastajad. See osutab, et inimeste enda kirjeldused peegeldavad hästi tegelikku olukorda ja täiendavad retseptiandmeid. Eelkõige aitavad need välja tuua kõrvaltoimeid, mis haiguslukku ei jõua.

Küsitluses kirjeldatud tuntud kõrvaltoimed langesid kokku sellega, mida arstid juba teavad. Näiteks kirjeldasid vastajad kolesteroolialandajate puhul sageli lihasvalu ja diabeediravimi metformiini puhul sageli seedehäireid.

Inimeste endi kirjeldused ei tõesta siiski teadlaste sõnul, et sümptomi põhjustas just ravim või vaktsiin. Need on aga väärtuslik lähtepunkt edasistele uuringutele.

Üks uuringu uudsemaid osi puudutas ravimite ja vaktsiinidega seotud menstruaaltsükli muutusi. Seni on selliseid andmeid kogutud vähe, kuid nüüd said teadlased neid uurida enam kui tuhande naise kogemuste põhjal. Vastajad märkisid kõige sagedamini, et vaktsineerimise järel pikenes nende menstruatsioonitsükkel, veritsus muutus tugevamaks ja menstruatsioon kestis kauem. Valdav osa teadetest puudutas COVID-19 vaktsiine ja suur osa muutustest olid ajutised.

Ravimitega seotud muutused olid samuti enamasti ajutised, kuid sageli vastupidise mõjuga. Kõige sagedamini kirjeldasid vastajad väiksemat vereeritust ja lühemat menstruatsiooni. Paljud neist juhtudest olid seotud hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega. Sageli oli tegemist nende vahendite tavapärase toimega, mida naised ise pidasid kõrvaltoimeks.

Tartu Ülikooli genoomse epidemioloogia professori Triin Laisa hinnangul on tegemist ühe esimese nii suuremahulise ettevõtmisega, mis kogub süstemaatiliselt andmeid ravimite ja vaktsiinidega seotud menstruaaltsükli muutuste kohta. See aitab paremini mõista valdkonda, mis on saanud ravimiohutuse uuringutes seni suhteliselt vähe tähelepanu.

Geenide mõju

Küsimustiku vastuseid ja geeniandmeid sidudes on teadlased saanud juba olulisi tulemusi. Näiteks selgus, et inimesed, kelle organism lagundab CYP2C19 geenivariantide tõttu teatud antidepressante aeglasemalt, kogevad sagedamini kõrvaltoimeid.

Samuti on teadlased näidanud, et mõned Pfizeri koroonavaktsiini järel sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed, sh peavalu, iiveldus ja südamepekslemine, seostuvad kindla immuunsüsteemi geenivariandiga. See kinnitab ka varasema USA teadlaste uuringu tulemust, kus küsiti teiste kõrvaltoimete kohta, kuid mõlemad uuringud viitavad tugevamale immuunvastusele.

Uuringu raames kogutud andmed võimaldasid kinnitada geneetiliste tegurite mõju vererõhuravimite puhul täheldatud kõrvaltoimetele. Näiteks esines AKE inhibiitorite (teatud ravimite rühm) kasutamisel tuntud kõrvaltoimet ehk kuiva köha kõige kõrgema geneetilise riskiga inimestel kuni kaks korda sagedamini kui teistel.

Uuring ilmus ajakirjas International Journal of Epidemiology.