Tuleviku ennustamine võib olla siiras katse vähendada ebakindlust. Samas võib see toimida ka psühholoogilise tööriistana teiste mõjutamiseks. Nii suunab ennustaja inimesi langetama otsuseid, mis tagavad soovitud tuleviku või aitavad vältida halba alternatiivi. Näiteks võib lapsevanem rääkida kuritegelikust ja õnnetust tulevikust, mis saabub neile, kes korralikult ei õpi.

Teine kavalus on anda vaid tulevikus realiseeruvaid lubadusi. USA esindajate koja ja senati vahevalimiste eel kasutab sealne riigipea mõlemat meetodit. Ta ennustab jubedat tulevikku, kui ta peaks kaotama ning järgmises lauses lubab igale kodanikule, aga vaid nende võidu puhul, 5000 dollarit.

Üllatavalt proovivad sama teha USA-s tehisintellekti arendamisega seotud ettevõtted. Lubadusi andvate poliitikute valimise kõrval seatakse kodanikud valikute ette, mida neil varem polnud. Sisuliselt sunnitakse neid mõtlema, kas TI eeldatav väärtus õigustab sellesse ressursside suunamist. Osa ressursist kuulub kodanikele ja see seletab, miks tekkis kogukondadele ootamatu läbirääkimisjõud.

Samaaegselt juttudega helgest tulevikust, kus tehisintellekt lahendab kõik mured, räägitakse üha valjemalt töökohtade kaost, suuremast elektriarvetest ja kasvavast keskkonnakoormusest. Kodanikel on võimalus otsustada, kas uue ajastu majandusmootori ehk andmekeskuse võib rajada nende omavalitsuse maa-alale. Lisaks loodetakse rahva vabale rahale, et nad investeeriksid säästud börsile minevatesse TI-ettevõtetesse.

Analüüsifirma Gartner nimetas tehisintellekti andmekeskuste ja elektrivõrkude ehitamist inimkonna ajaloo suurimaks taristuprojektiks. Praeguseks sõlmitud kokkulepete ja prognooside kohaselt ulatuvad järgmisel viiel aastal iga-aastased kulutused tehisintellektile mitme triljoni dollarini. TI-sektor imeb endasse maailma kapitali, energia, kõrgtehnoloogilise tööstuse, ehitusvõimekuse ja oskustööjõu. Neile kõigile oleks ka muid olulisi kasutusviise ja see sunnibki valima, isegi kui seda kohe ei hoomata.

Küll aga võiks muutuda tähelepanelikuks kasvavate ilusate lubaduste suhtes. Esialgu veel Ameerika Ühendriikides, kuna juhtivad TI-arendajad asuvad ja koondavad võimekust just seal. On vaid aja küsimus, kuni lahkete lubadustega silitatakse ka eurooplaste valutavat hinge.

Enne börsile minekut lubas Anthropic eraldada viis protsenti aktsiatest heategevusele. See on väga suur ja peibutav lubadus. Hiljutistes hinnangutes oleks see viis protsenti paberil väärt umbes 48 miljardit dollarit. Aktsiad lubatakse paigutada avalike hüvede fondi. Seda aga vaid juhul kui aktsionärid sellega nõustuvad. Lisaks on juhtkonnal õigus lisada veel kaks protsenti iga kord, kui aktsia väärtus tõuseb 50 protsenti.

Mitmekümne miljardi dollarine lubadus paistab praegu helde. Ent esialgu jagatakse omandiõigust vaid tuleviku rikkusele, mitte kohe saadavale rahale. Ühtlasi on veel vara öelda, kui suur on see võrreldes väärtusega, mida avalikkus vastu loovutab. Siia on hea lisada, et börsile esitatud aruandes hinnatakse, kuidas: “meie äri kogu potentsiaalne turg on 30 triljonit dollarit”. See ületab näiteks USA SKT-d. Riskikapitali ettevõte Andreessen Horowitz lisas, et: “Meie potentsiaalne koguturg on sisuliselt kõigi inimeste palgad”.

Mõni majandusteadlane võiks vastata, kas on hea omada aktsiaid, kui kellelgi pole raha, milles aktsiaväärtust kajastatakse. Majanduses on palk mehhanismiks, millega jagatakse inimestele õigusi toodetud hüvedele. Kui palgast kaob inimtöö osa, tõstatub küsimus, kellele ja mille eest seda jagatakse.

Anthropicu avaldusest vaid päev hiljem lubas Elon Musk, et soovitab SpaceX-i aktsiad “anda otse avalikkusele”. Seejärel tegi ta kohe otsuse: “Just seda ma kavatsen teha” ning lubas, et annab järgmisel aastal igale Ameerika lapsele ühe oma SpaceX-i aktsia. Võib-olla isegi “esimese paljudest”, jäi õhku täiendav vihje. Arvestades, et USA-s on umbes 72–73 miljonit alla 18-aastast last, oleks tema panuse suurusjärk umbes 10–11 miljardit dollarit. Lapse kohta teeb see ühe aktsia hinnaks ligikaudu 146 dollarit. Võrdlemisi madal hind vaba kodaniku hääle eest.

OpenAI-l on juba aastaid mittetulundusühing OpenAI Foundation, mille väärtuseks hinnatakse 100–130 miljardit dollarit. Sellegi mahtu lubatakse kasvatada, kui saavutatakse firma hindamise erinevad verstapostid. Kaalumisel on olnud ka idee annetada viis protsenti omakapitalist riiklikku varahaldusfondi, mille tootlus jagataks seejärel kodanikele. Kevadine poliitikadokument pakub tehisintellekti loodud majanduskasvu jagamiseks välja teisigi lahendusi, näiteks robotimaksu ja neljapäevase töönädala toetamise.

Amazon lubas pärast kohalike vastuseisu uutele andmekeskustele eraldada viie aasta jooksul üle miljardi dollari kogukonna toetusteks. Nende seas tasuta kõrgkooli, ametikoolitust, kodude ja koolide energiatõhususe suurendamist jmt. Kogukondi toetavaid või maksumaksjaid vee ja elektri hinnatõusu eest kaitsvaid lubadusi on andnud ka Microsoft ja teised uut taristut rajavad ettevõtted.

USA mitmed suurte andmekeskuste arendajad lubavad isegi 10 000 dollarit sularahas iga majapidamise kohta, kui nende detailplaneeringud heaks kiidetakse. Mõnes kohas on raha vastu võetud, ent pakkumisest on ka keeldutud.

Paistab, et raha ja lubaduste karusell alles kogub hoogu. Jagatakse tuleviku rikkusi, mida pole veel olemas. Kes lubab miljardeid heategevuseks, mõni aktsiaid lastele, või jagatakse tänast raha neile, kelle naabrus muudetakse tööstusrajooniks. Kõik lubadused võivad osutuda väärtuslikuks. Kuigi, kes teab? Küsime tehisintellekti käest!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.