Kahtlusaluse nime pole avalikustatud, kuid võimude sõnul on ta seotud vägivaldse radikaalse vasakpoolse rühmitusega. Ametnike teatel on ta peamine kahtlusalune 143-aastase raekoja ulatuslikus süütamises, vahendas The Times. 

Tulekahjus hävisid hoone katus ja kellatorn ning raekoda vajab ulatuslikke taastamistöid. Limoges’i linnapea Guillaume Guérin teatas, et astub ametist tagasi, kui keskvalitsus ei rahasta raekoja taastamist.

Prantsusmaad on haaranud ulatuslikud rahutused, millega on kaasnenud rüüstamised, vandalism ja kokkupõrked politseiga. Võimude andmetel rüüstati kogu riigis vähemalt 3000 kauplust ning vigastada sai ligi 1000 politseinikku. 

Vägivalla ohjeldamiseks kehtestas valitsus mitmes linnas liikumiskeelu ja piiras öiseid kogunemisi. Nädalavahetusel vahistatutest mõisteti 123 inimest vägivalla või vara kahjustamise eest vangi.

Prantsusmaa peaminister Sébastien Lecornu ütles teisipäeval, et komandanditund “tõi riigile rahuliku öö”. Paljud prantslased kardavad siiski, et vägivald võib lähiajal taas puhkeda. Lecornu ei välistanud erakorralise seisukorra kehtestamist, kuid märkis, et praegu näib liikumiskeelust piisavat.

Ka Pariisis kehtestati  pärast vägivaldseid proteste ajutised ja piirkonnapõhised piirangud. Valitsus teatas teisipäeval, et uusi liikumiskeelde võidakse kehtestada seal, kus olukord seda nõuab.

Ajalehe The Times andmetel on viimaste rahutuste taga erinevate protestiliikumiste ühinemine. Noored nõuavad hariduse suuremat rahastamist, samal ajal on taas aktiviseerunud 2018. aastal alguse saanud kollavestide liikumine. Viimased nõuavad kütusehindade langetamist ning on rahulolematud üldise elukalliduse tõusuga.

President Emmanuel Macron püüab kütusehindu langetada ning sõitis kolmepäevasele visiidile Pärsia lahe piirkonda. Tema kantselei teatel kindlustas Macron Araabia Ühendemiraatidelt ja Bahreinilt igakuiselt 200 000 tonni diislikütust. Kriitikud heidavad presidendile aga ette välisvisiidile sõitmist ajal, mil riik seisab silmitsi tõsiste probleemidega.

Protestide korraldajate sõnul järgib aga nende liikumine Prantsusmaa ajalooliste rahutuste traditsioone. Praegust olukorda võrreldakse nii Prantsuse revolutsiooni kui ka Pariisi kommuuniga.

Kriitikute hinnangul on kollavestide liikumine seotud vasakpopulistliku erakonna Alistamatu Prantsusmaa tegevusega. Erakonna juht Jean-Luc Mélenchon lükkas need väited tagasi ja süüdistas valitsust rahutuste provotseerimises.

Prantsusmaa hiljutised vägivaldsed rahutused on põhjustanud ka väikeettevõtjatele suuri kahjusid ning süvendanud hirmu ja ebakindlust. Üks kannatanutest on 50-aastane Aline Li, kelle Pariisis asuv pood rüüstati laupäevaste protestide käigus.

Ta kirjeldas, kuidas noorukitest vandaalid tema poodi tungisid. “Kaotasin ilmselt sekundiks või paariks teadvuse. Mäletan seda vaid ähmaselt. Neil olid suured seljakotid, et varastatud kraami kaasa võtta. Nad viisid ära kõik, mida me müüme, lisaks veel minu arvuti ja mobiiltelefoni,” ütles Aline Li. 

Rüüstamised tabasid ka lähedal asuvat apteeki, kust varastati ravimeid ning mille laoruum süüdati. 

“Olen ​​selles apteegis käinud 20 aastat. Olen ​​kurb ja vihane, et nii juhtus ning võimud ei suutnud olukorda kontrolli all hoida,” ütles 72-aastane kohalik elanik Dominique.

Dominique süüdistas vägivallas eelkõige radikaalseid vasakpoolseid aktiviste, kes kannavad tumedaid riideid ja maske. Ta kahtles, kas süüdlasi karistatakse piisavalt karmilt. Tema sõnul võivad nad pääseda ühiskondlikult kasuliku töö või vaid ühe öö arestiga, et seejärel mujal uusi kuritegusid toime panna.

35-aastane õppejõud Amandine muretseb samas, et rüüstajad ei piirdu enam kauplustega, vaid hakkavad tungima ka inimeste kodudesse ja neid röövima.

“Rüüstajad võtavad sihikule poed, aga mis saab edasi? Kas nad tungivad ka inimeste kodudesse ja rüüstavad need?” küsis Amandine.