
Ühisparteilise korporatismi puu vilju ei ilmesta miski paremini kui suure asendamise ja progressismi põhjustatud kaos ning linnade põletamine.
Korporatistliku süvariigi, selle nukujuhtide kontrollitavate ühispartei, nomenklatuuri, stratkommarite ja meediamajade kinnitusel on kõige suurem oht, millega Euroopa laiemalt ja Euroopa Liit ning selle liiduvabariigid üksikumalt silmitsi seisavad, üheselt Venemaa.
Seda räägivad tähtsad inimesed alates NATO kõrgematest juhtidest ja lõpetades Martin Heremi ning Kaja Kallasega. Esimeste puhul on samas viimasel ajal märgata sõnumite teatud “ujuvust”.
Septembri keskel toimus ühes Pariisi vasakäärmuslaste võimu all olevas eeslinnas kooliõpilaste väljaastumine koolisüsteemi nadi olukorra vastu. Kuna Prantsusmaal toimuvad 2027. aasta kevadel presidendivalimised ja need ähvardab võita parema partei esindaja Marine Le Pen, siis arvasid sotsialistid ja süvariigi rahvusvahelised võrgustikud, et aeg on “paremäärmuslastele” koht kätte näidata, ning võtsid õpilaste meeleavaldused üle.
Tänaseks on islamistidest sisserändajate ja nende vasakäärmuslastest toetajate märatsemine levinud üle Prantsusmaa ning lisaks Belgiasse, Saksamaale, Portugali ja Itaaliasse. Hispaanlased on suure asendamise pärast oma sotsialistide peale niigi pahased.
Nii suure asendamise kui tänaste märatsemiste taga on korporatistliku süvariigi tegevuskava, mille sõnastasid 1960. aastatel teiste hulgas ühiskonnateadlased Richard Cloward ja Frances Fox Piven. Nõndanimetatud Cloward-Piveni strateegia kujutab lühidalt institutsionaalse anastamise, vähemuste “õiguste”, suure asendamise ja tohutu kanaemariigiga olukorra tekitamist, mida Lenin
More nimetas “revolutsiooniliseks”. Revolutsiooniline olukord tähendab riiki, milles peale valitseva kliki on kõigil paha olla, aga mis avab samas suurepärased võimalused totalitarismi kehtestamiseks. Olematu ühiskondliku usalduse, hea tahteta kogukondade ja lõhestunud riike on autokraatidel lihtsam ning lõbusam juhtida.
Ühispartei kontrolli all olevate liiduvabariikide ja poliitiliselt anastatud institutsioonide tipppoliitikud-ametnikud räägivad Venemaa ohust. Samal ajal ühe suurema Moslemite Vennaskonna mahitaja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan
Recep Tayyip Erdoğan ([ˈredžep ˈtɑiip ˈärdoan]; sündinud 26. veebruaril 1954) on Türgi poliitik, alates 28. augustist 2014 Türgi president. More kuulutab avalikult uusosmanlust, mille rahvaste “koostöö” ulatub Euroopa lääneosast kuni Volga alade ja Aafrikani.
Omaette põneva küsimusena mõlgub mõtlevate inimeste meeltes küsimus: kui päevast-päeva võib korporatistlikust meediast lugeda kui kole inimene on Putin, siis miks Erdoğani hullust üksikumalt ning islamismi üldisemalt käsitletakse kui üldse, siis erikäsitlustes ainult ääri-veeri. Moslemi Vennaskond peab läänega džihaadi ja üheks selle tõhusamaks relvaks, mida hoolega Türgi ja Qatari raha eest ehitatud Euroopa mošeedes hoolega tagant utsitatakse, on moslemimeeste abikaasade emakad.
Islami ja lääne tsivilisatsioon on ühildamatud. Suure asendamise ja moslemite usussõja inimsuse vastaseid tulemusi võib näha alates Ceutast kuni põhjamaadeni.
Prantsusmaa rüüstamiste ulatusest ja iseloomust saab aimu ajakirjanik Luc Aufretti ühismeedia ajajoonelt.
Karol Kallas