Eesti, Eesti Uudised, RSS, , , , , , , ,

Kohv: Trump kordab Putini narratiive ja kahjustab Ukraina huve

Kohv: Trump kordab Putini narratiive ja kahjustab Ukraina huve

Donald Trump on viimastel päevadel teinud käike, mis on Ukrainale selgelt kahjulikud ja aitavad Venemaal vähemalt infooperatsioone teha ning karta on, et ka mingil määral isolatsioonist välja tulla. Kas teil on selgitus olemas, miks Trump seda teeb?

Siin peab vaatama otseselt Ameerika sisepoliitikasse ja tulekulolevatesse vahevalimistesse. Loomulikult võib diskuteerida, kas need asjad on olnud õiged või omavad vahevalimistele üldse mingit mõju. Kõik eksperdid on öelnud, et kasvõi diislileppe mõju globaalsele naftahinnale, mida Trump tegi, on praktiliselt olematu.

Teiseks on see, et Ameerika valijad üldiselt Putini pooldajad ei ole ja ollakse seal kahe kolmandiku ulatuses ikkagi Ukraina selja taga. Nii et väga küsitav on see, kas Trumpi liigutused tegelikult vahevalimistel midagi mõjutavad. Aga see näitab võib-olla rohkem seda, et Trump on ikkagi hoopis rohkem valmis Putinit toetama kui Ukrainat.

President Zelenski keeras omakorda vinti peale ja ütles legendaarses intervjuus Piers Morganile, et tunneb end Trumpi poolt reedetuna. Me kõik saame aru, et õudselt tahaks vahel öelda asju, aga kas seekord Zelenski keeras vindi üle?

Minu hinnangul ei keeranud. Mis see alternatiiv oleks olnud – oleks siis olnud vaikida?

Marek Kohv Autor/allikas: Siim Lõvi / ERR

Trump solvub, ta peab meeles ja teeb vastukäike.

Jah, aga ma arvan, et liitlassuhetes võivad olla ka erimeelsused ja eriarvamused. See, mida Zelenski praegu teeb, on ju tegelikule olukorrale tähelepanu juhtimine. Zelenski kui oma riigi presidendi ülesanne on eelkõige kaitsta oma riiki ja elanikkonda.

Ei saa lõputult jätkata seda meelitamise mängu, mis ei ole ju tegelikult vilja kandnud. Pärast seda, kui USA administratsiooni tipp-poliitikud tegid Zelenskile Valges Majas kambaka, proovis Zelenski selle meelitamise mänguga jätkata.

Ja vahepeal tundus, et kõik lähebki nagu lepase reega.

Just, ligi aasta. Aga lõpuks näeme ikkagi, et Trump teeb oma otsuseid mingitel teistel alustel – mis alustel, me ei tea. Paistab, et hästi negatiivsed otsused Ukraina ja Euroopa jaoks tulevad alati pärast seda, kui Trump on Putiniga pidanud konstruktiivse telefonikõne.

Diisli hinna suhtes peaks Donald Trump vaatama peeglisse ja mõtlema Hormuzi väinale ja Iraani sõjale – kas seda sellisel kujul ja niimoodi oli vaja teha?

Absoluutselt. Mida Trump ilmselt üritab teha, on näidata kedagi teist süüdlasena – mitte, et tema sekkumine Iraanis oli põhjus, vaid panna see süü konkreetselt Ukrainale. Selliselt loodab ta sisepubliku tähelepanu Iraani sõjalt ära võtta.

Ja siin on veel üks väga oluline sõnum: ma ei tea ajaloost ühtegi juhtumit, kus järeleandmine oleks motiveerinud Venemaad oma poliitikat muutma ja ta oleks selle pärast läbirääkimiste laua taha tulnud.

Absoluutselt. Kasvõi sellesama näitega: kui Trump kuulutas nii-öelda ainuisikuliselt mõlema poole nõusolekul välja vaherahu, oli Venemaa vastus tegelikult see, et mõne minuti pärast andis Venemaa Ukraina energeetikasektorile taaskord löögi.

Ukraina üritas taaskord olla kohusetundlik partner ja hoidus kolm päeva Vene rafineerimistehaste ründamisest. Venemaa jätkas aga samal ajal kogu aeg räigeid rünnakuid, nii et lõpuks Ukraina loobus sellest samuti.

Marek Kohv ja Andres Kuusk Autor/allikas: Siim Lõvi / ERR

Kuidas teie vaates tundub kogu see satelliitside piiramine, arvestades, et Reutersi andmetel tuli see käsk ikkagi Valgest Majast?

See on ammu teada olnud, et Musk on selle ettevõtte omanik ja Musk saab neid asju täide viia. Kui arvestame, milline geopoliitiline mõju sellel on, saab see korraldus tõesti tulla ainult Valgest Majast.

See, et nii Trump kui ka Musk keelduvad praegu tunnistamast, kumb neist korralduse andis või kust initsiatiiv alguse sai, näitab, et nad ilmselt saavad aru, kui toksiline see korraldus oleks ka sisepoliitiliselt. Ameeriklased oleksid üsna vihased, kui saavad aru, et Ameerika on käitunud selliselt, mis on kaasa toonud erakordselt suure arvu Ukraina hukkunuid.

Trump kaotas poliitiliselt närvi ka ühes teises küsimuses ja teatas, et Ukraina vajab uut presidenti. Mis asi on Trumpil öelda, kes või mis on Ukraina president?

Ega Trumpil ei olegi selle kohta midagi öelda, aga Putinil on selle kohta olnud väga palju öelda ja Trump kordab siinkohal Putini narratiive. Nagu ma enne ütlesin: kõik need Trumpi algatused, mis on Ukraina-vastased, saavad alguse pärast telefonikõnesid Putiniga. Seal saab Putin väga rahulikult ilma vahelesegajateta käia üle kõik oma põhipostulaadid, mille Trump tundub päris üks-ühele sisse võtvat.

Marek Kohv Autor/allikas: Siim Lõvi / ERR

Ukraina tegi selle sõja ühe suurema, kui mitte kõige suurema rünnaku Peterburi vastu: seal põleb naftataristu, andmekeskused said pihta. Ühesõnaga, Ukraina mõõtis nüüd ikkagi sama mõõduga tagasi.

Absoluutselt. See on siin võib-olla oluline fakt: ükskõik, mis toimub muude Ameerika luuretoetustega, suudavad ukrainlased täna neid süvalööke teha täiesti iseseisvalt. See ei mõjuta kogu protsessi kuidagi. Oluline on veel see, et Venemaa kiirustamine, et Trump hoiaks sanktsioonidega tagasi ja avaldaks muid survevahendeid, on tulnud just sellest, et on rünnatud naftatöötlemistehaseid ning suuri andmesidekeskusi.

Ukraina president osales eile ka ülemkogul. Häid sõnu sai ta terve kohvritäie, aga kui praktilisi asju vaadata, siis jäi seljakott tühjaks?

Jah, ja seda on väga kurb vaadata, sest on selge, et Ameerikalt Ukrainale täna väga suurt abi tulemas ei ole. Võib-olla on lähikuudel küsimuse all ka NATO PURL-initsiatiiv ja see, kas Euroopa saab sealtkaudu midagi osta.

Euroopa riikidel endil oleks kindlasti võimalik veel rohkem teha ja täiendavat sõjalist abi anda. Kui mõtleme, et olukord on kriitiline, siis uute sõjatööstustehaste ehitamine on pikemaajalisem protsess. Mida praegu teha saaks, oleks täiendavate rahaliste vahendite andmine Ukraina enda tootmisse.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga