Vasakäärmuslased õhutavad laupäeval Prantsusmaad haaranud rahutusi, mille tulemuseks on laialdased kokkupõrked politseiga, poodide rüüstamised ning valitsushoonete vandalism ja süütamised.Läinud kuul alanud väike protest õpetajate vastu Pariisi äärelinna Créteili koolis, on muutunud üleriigiliseks vägivaldseks mässuks, kus laupäeval tulid tänavatele ka vasakpoolsed ametiühingud ja teised organisatsioonid üle kogu riigi, kus hinnanguliselt osales kokku 550 000 meeleavaldajat.
Pariisis toimunud pressikonverentsil ütles siseminister Laurent Nuñez, et erinevalt teistest protestidest, kus mässajad ootavad vägivaldseks muutumisega, algas laupäevane vägivald kohe alguses lahti.
Nuñez süüdistas rahutuste õhutamises konkreetselt „radikaalseid vasakpoolseid“, öeldes, et „mitmesaja või -tuhande mehelised mässajate rühmad, keda selgelt õhutasid äärmusvasakpoolsed, ründasid politseid“, vigastades vähemalt 60 politseinikku, arreteeriti umbes 400 inimest.“.
Peaminister Sébastien Lecornu osutas ka meeleavalduste taga olevatele „ultravasakpoolsetele rühmitustele“, kes on „organiseerinud vägivalda mitmes Prantsuse linnas“.
„Rahumeelsetel meeleavaldustel on meie vabariigis õigustatud koht. Süütamisel, rüüstamisel ja rünnakutel pole mingit kohta,“ ütles ta. „Neile, kes soovivad neid vägivallaakte selgelt presidendivalimiste eel soojenduseks kasutada, ütlen ma seda otse: me ei lase end hirmutada. Keegi ei hakka oma poliitilist tegevuskava vägivalla abil peale suruma.“
Varem on Pariisi politsei seostanud tudengiproteste äärmusvasakpoolsete rühmituste ja erakondadega, näiteks presidendikandidaat Jean-Luc Mélenchoni La France Insoumise (Mässuline Prantsusmaa/LFI), kelle agendid väidetavalt noorteliikumistesse imbusid ja manipuleerisid.
Peaminister Lecornu avaldas toetust nn vandaalide tasustamise seadusele, mis sunniks mässudes osalenud tekitatud kahju eest maksma, olenemata sellest, kas nad ise hävitustööga tegelesid või mitte.
On ebatõenäoline, et valitsus suudab laupäevaste rahutuste kõiki kulusid tasa teha, kuna süütajad põletasid maha ajaloolised hooned, sealhulgas Limoges’i raekoja. 1883. aastal avatud hoone kuulus torn varises laupäeval tulekahjus kokku, kui tulekahju laastas selle puitkarkassi.
Laupäeval osales mitu tuhat inimest kohalikul meeleavaldusel, mis lõpuks arenes vägivaldseteks stseenideks. Le Figaro teatas, et hoonele lähenesid “kapuutsiga isikud”, kes lõhkusid aknaid ja süütasid hoone põlema. Selle teate avaldamise ajal pole selge, kas hoones olnud ajaloolisi kunstiteoseid, sealjuures prantsuse maalikunstniku Henri-Paul Motte teoseid, õnnestus päästa.
Nice’i linnapea Éric Ciotti ütles Limoges’i, et „me ei lase oma riigil surra reageerimata. Me oleme miljonid, kes keelduvad kaosest. Me võidame!“ lubas ta.
Sarnane saatus tabas ka teisi hooneid, kus laupäeval süütasid mässajad Lyonis umbes 20 000 inimest kogunenud meeleavalduse käigus turismibüroo.
Äärmusvasakpoolsed vandaalid tungisid ka Marseille’i raekotta ja maalisid valitsushoone seintele anarhistliku sümboli.
Samal ajal „rüüstasid“ mässajad ka Gironde’i prefekti ametlikku residentsi Bordeaux’s, sundides hoone tagasivallutamiseks kohale saatma spetsiaalseid politseiüksusi.
Nantes’i kesklinnas toimus ulatuslik rüüstamine, kus umbes 100 kapuutsiga meest süütasid tänavatel lõkked ja seejärel tungisid poodidesse, röövides televiisoreid ja muud tehnikat. Kuuldi, kuidas üks noormees karjus: „On jõulud, ma kostitan kõiki!“
Röövimist ja vandalismi nähti ka sellistes linnades nagu Nice ja Lille, kus mässajad lõhkusid kohaliku keskkooli aknad, hoolimata sellest, et väidetavalt oli protestiliikumine seotud haridussüsteemi alarahastamisega.
Pariisi sotsialistist linnapea Emmanuel Grégoire kurtis samuti oma linnas toimuva vägivalla ja rüüstamiste üle, öeldes, et „terveid tänavaid“ „rüüstati metoodiliselt“. Linnapea Grégoire ütles, et ta on „väga vihane“, kuid rõhutas, et inimesed peaksid tegema vahet noorte „ühiskondliku liikumise“ protestijate ja „mässajate“ vahel.
Lahkuv president Macron ütles, omalt poolt, et Prantsusmaal “vägivallale pole ruumi”.
„Need, kes on rünnanud prefektuure ja ettevõtteid, rüüstanud isegi meie raekodasid, antakse kohtu alla ja neid karistatakse,“ lubas ta.
„Me kõik seisame ühtselt kaose külvajate vastu, kelle eesmärk on vaid meie institutsioonide kukutamine ja takistada neil, kes oma nõudmisi rahumeelselt väljendavad.“
Presidendiks kandideeriv Marine Le Pen ütles, et selle sütitava strateegiaga silmitsi seistes peab prantsuse rahvas, kes ei suuda enam taluda võimulolijate ja mässuliste aktivistide kokkuhoiu- ja eelarvepoliitika vahelist lõksu jäämist, veel paar kuud vastu pidama.
Le Pen: „Me vabastame nad makronistlikust mürgisest poliitikast ja kaitseme neid äärmusvasakpoolsete vägivalla eest.“
Related Posts
Kivioja loodab veel Hawaiil võistelda: saan ja tahan palju paremini teha
