Eesti Uudised, RSS, Välismaa, , , , , , , ,

Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas

Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas

Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 18. oktoobril kell 10.50:

– Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas;

– Soome kehtestas Soome lahe idaosas lennu- ja mereliikluse piirangud;

– Meedia: tuvastatud on üle 280 000 Ukrainas hukkunud Vene sõduri;

– Kreeka jätkab Ukraina toetamist, ohustamata omaenda kaitsevõimet;

– Ukraina relvajõud teatasid kahe Vene kopteri allavõtmisest drooni abil ;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2090 sõdurit;

Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas

Ukraina korraldas ööl vastu pühapäeva laiaulatusliku õhurünnaku Venemaa suuruselt teisele linnale Peterburile ja seda ümbritsevale regioonile, tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VK andmekeskust ja veebikaubamajale Ozon kuuluvat logistikakeskust.

Peterburi kuberner Aleksandr Beglov teatas pühapäeva varahommikul, et droonirünnak tabas naftaterminali ja tsiviiltaristu objekte.

“Praegu kustutavad eriolukordade ministeeriumi päästjad tulekahjusid tsiviiltaristu objektidel Nevski, Krasnoselski, Krasnogvardeiski ja Moskva rajoonis ning Peterburi naftaterminali territooriumil. Ohutuse tagamiseks on piiratud Pulkovo lennujaama tegevust. Hukkunuid ei ole. Mobiilse interneti töös võib esineda häireid,” öeldi tema avaldatud teates.

Hiljem lisas Beglov siiski, et rünnakutes sai üks inimene surma ja viis vigastada. Rünnaku tagajärjel said kahjustada 12 korterelamut ja kaks eramaja. Tabamusi oli ka Rutši naftabaasis ning Kolpino rajooni tööstusladudes. 

Veebikaubamaja Ozon teatas, et pärast Peterburi logistikakeskuse ründamist evakueeriti töötajad ning keegi neist vigastada ei saanud. Kahjustada saanud kompleksis asuvad kaubad võeti ajutiselt veebipoe valikust maha.

Peterburi ümbritsevas Leningradi oblastis sattus rünnaku alla ka tehnoloogiaettevõtte VK andmekeskust, teatas ettevõte.

“Leningradi oblastis asuvat VK andmekeskust rünnati mehitamata õhusõidukitega. VK teenused on kasutajatele tavapäraselt kättesaadavad,” öeldakse ettevõtte teates.

Ühismeediakanal ASTRA märkis siiski, et kasutajad kurtsid sotsiaalvõrgustiku ja sellega seotud platvormide töös esinenud häirete üle.

VK on kasutajate arvu poolest Venemaa suurim tehnoloogiaettevõte. Sellele kuuluvad sotsiaalvõrgustikud VKontakte ja Odnoklassniki, uudisteplatvorm Dzen, e-posti teenus Mail ja pilveteenus Mail Cloud. Ettevõte arendab ka Venemaa riiklikku sõnumirakendust Maxi, muusika- ja videoteenuseid, suhtlus- ja tutvumisteenuseid, haridusplatvorme, mängukeskkonda ning mitmeid muid teenuseid. Lisaks pakub ettevõte tooteid ja teenuseid äriprotsesside digitaliseerimiseks.

Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko teatas, et oblasti kohal hävitati 144 drooni.

Ukraina seirekanalid Exilenova+ ja Supernova+ teatasid, et ulatuslik Ukraina droonirünnak algas kohaliku aja järgi kell 2.50 ning selle järel puhkes mitu suurt tulekahju ning teatati plahvatustest.

Peterburi elanike filmitud pealtnägijavideotes on näha õhus lendavaid objekte, mis näivad olevat Ukraina droonid, ning linna õhutõrjesüsteemide tegevust. 5,6 miljoni elanikuga linnas, mis asub Ukraina piirist 856 kilomeetri kaugusel põhjas, valgustasid suured plahvatused öist taevast, kirjeldas väljaanne The Kyiv Independent.

Exilenova+ ja Supernova+ andmetel olid rünnaku sihtmärgid linna sadamataristu, naftatankerid ja andmekeskus. Videote põhjal näib mitmes kohas olevat puhkenud ulatuslik tulekahju.

Tabamusi saanud Peterburi naftaterminal on Läänemere piirkonna üks suurimaid vedellasti ümberlaadimise komplekse, mille läbilaskevõime on 12,5 miljonit tonni aastas. Ettevõte Fire Point täpsustas, et rünnakus kasutati FP-1 droone.

Leningradi oblastis kahjustasid droonirusud ka elumaju, autosid ja elektriülekandeliine. Piirkonnas esines elektrikatkestusi. Vsevoložski rajoonis viidi haiglasse naine ja kolm last, kellel olid vingugaasimürgistuse sümptomid.

Rünnaku tõttu kehtestati piirangud Peterburi Pulkovo lennujaama töös ja Lääne kiirtee üksikutel lõikudel. Reisijaid ja lennujaama töötajaid viidi ohututesse kohtadesse.  

Ukraina väed on sõja jooksul Peterburi korduvalt rünnanud. 4. juulil tabas Ukraina öise rünnaku käigus Peterburi naftaterminali ja kahjustas seda.

Samal ajal kui Moskva suurendab rünnakuid Ukraina tsiviil- ja energiataristu vastu, jätkab Ukraina löökide andmist Venemaa sügavuses asuvatele sihtmärkidele.

Viimastel päevadel on Ukraina droonide rünnakulained häirinud lennuliiklust Moskva ümbruses ning kahjustanud pealinnapiirkonna andmekeskusi.

Venemaa kaitseministeeriumi väitel hävitasid riigi õhutõrjesüsteemid laupäeval, 17. oktoobril kella 20-st kuni 18. oktoobril kella kaheksani riigi eri piirkondade kohal kokku 1015 Ukraina lennuki-tüüpi ründedrooni.   

Soome kehtestas Soome lahe idaosas lennu- ja mereliikluse piirangud

Soome kaitsevägi kehtestas ööl vastu pühapäeva ajutised piirangud liiklusele oma ranniku lähedal Soome lahe idaosas.

“Soome kaitsevägi kehtestas pühapäeva varahommikul Soome lahe idaosas ajutise piirangutsooni lennu- ja mereliiklusele,” teatas Soome kaitseministeeriumi pressiteenistus.

Piirangud jõustusid enne kella kolme öösel. Kaitseväe teatel on tegemist ettevaatusabinõuga, mille eesmärk on tagada nii tsiviilisikute ohutus kui ka ametivõimude tegevusvabadus potentsiaalsete droonidega võitlemiseks.

Kaitseministeerium täpsustas, et meede on seotud Ukraina rünnakutega piiri taga asuvale Venemaa Peterburi regioonile.

Kaitseväe peastaabi pressiosakond teatas pühapäeva hommikul umbes kell 6.30 Soome rahvusringhäälingule Yle, et praeguse info kohaselt pole ükski droon Soome sattunud.

Kaitsevägi kehtestas Soome lahe idaosas viimati piirangud laupäeva hommikul . Sarnaseid ettevaatusabinõusid on rakendatud ka varem.

Droonide Soome eksimise oht on tekkinud siis, kui Ukraina on rünnanud Venemaa-vastase kaitsetegevuse raames Soome lähedal asuvai Vene sihtmärke ning Vene õhutõrje mõjutustegevuse tõttu on droonid üle piiri kandunud.

Meedia: tuvastatud on üle 280 000 Ukrainas hukkunud Vene sõduri

Ajakirjanikud on tuvastanud 281 753 Ukrainas alates sõja algusest hukkunud Vene sõjaväelase isikud, mis on 15 721 võrra rohkem kui oli teada kahe nädala eest, öeldakse sõltumatu Vene väljaande Mediazona ja Briti ringhäälingu BBC venekeelse teenistuse vabatahtlike toel koostatud ühises uuringus, mis toetub avalikele allikatele. 

Aruandes märgitakse, et suurimaid kaotusi kandnud üksuste hulka kuuluvad kolm väeosa, mida on traditsiooniliselt peetud Vene relvajõudude eliitüksusteks.

Vene õhudessant- ja merejalaväelased moodustavad vaid 10 protsenti tuvastatud kaotustest nende seas, kelle teenistuskoht on ajakirjanikele teada. Samas jõudsid need kolm väeosa – 810. ja 155. merejalaväebrigaad ja Pihkvas baseeruv 76. õhudessantdiviis kümne suurimaid kaotusi kandnud üksuste nimekirja.

Aruande kohaselt on 810. merejalaväebrigaad kaotanud surnutena vähemalt 2000 sõjaväelast ja asub suurimate kaotustega üksuste nimekirjas kuuendal kohal. 155. merejalaväebrigaadis on hukkunud 1829 sõjaväelast, mis seab need selles nimekirjas kaheksandale reale, samas kui 76. õhudessantdiviisis on tuvastatud 1809 hukkunut, millega see asub üheksandal kohal.

Ajakirjanike analüüsi kohaselt on surmajuhtumeid olnud enim Venemaa mehhaniseeritud jalaväeüksuste sõdurite seas.

Aruandest selgub, et tuvastatud hukkunute seas oli 98 464 vabatahtlikku, 73 814 lepingulist sõdurit, 27 550 vangi, 20 814 mobiliseeritud isikut ja 2900 erasõjafirmade liiget. Veel 58 211 hukkunud isiku kategooriat ei suudetud kindlaks teha.

Seisuga 16. oktoober 2026 olid võimud ja meedia teatanud suurimast Venemaa sõjaväelaste hukkunute arvust Baškortostani Vabariigis, kust pärit sõduritest oli surma saanud 12 435.

Aruande kohaselt võib Venemaa sõjaväelaste tegelik hukkunute arv ulatuda 512 278-st 626 118-ni.

Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel küünivad Venemaa lahingüksuste kogukaotused ajavahemikus 24. veebruarist 2022 kuni 16. oktoobrini 2026 ligikaudu 1 561 020-ni. Selles statistikas kajastub nii hukkunute, haavatute kui teadmata kadunute arv, surnuid eraldi välja ei tooda. 

Kreeka jätkab Ukraina toetamist, ohustamata omaenda kaitsevõimet

Ateena jätkab Ukraina toetamist, ohustamata seejuures omaenda kaitsevõimet, vahendas Ukrinform Kreeka peaministri Kyriákos Mitsotákise sõnu Brüsselis pärast Euroopa Ülemkogu toimunud pressikonverentsil, kus ta vastas küsimusele Patrioti õhutõrjerakettide võimaliku tarnimise  kohta Ukrainale.

“Te teate, et oleme toetanud Ukrainat märkimisväärse arvu õhutõrjesüsteemidega oma varudest. Samal ajal tahan olla väga, väga aus: teeme oma parima, et toetada Ukrainat, ilma et see kahjustaks Kreeka kaitsevõimet,” vastas Mitsotakis.

Ta lisas, et Kreeka asub samuti keerulises geopoliitilises piirkonnas ja tal on muid kohustusi.

Ajaleht The Telegraph kirjutas hiljuti, et Kreeka ja Hispaania varudest leiab Patriot-süsteemide püüdurrakette, mille kasutusiga on lõppemas ja mis võiksid tugevdada Ukraina õhukaitset. Siiski keeldusid nad neid Ukrainale üle andmast.

Brüsselis toimunud pressikonverentsil märkis president Volodõmõr Zelenski, et Euroopa riikidel on piisav hulk PAC-2 ja PAC-3 ballistiliste rakettide püüdurrakette, et rahuldada Ukraina miinimumvajadusi sel talvel.

Ukraina relvajõud teatasid kahe Vene kopteri allavõtmisest drooni abil

Ukraina relvajõudude 115. üksiku mehhaniseeritud brigaadi sõdurid lasid teist korda samas kohas drooni abil alla Venemaa ründehelikopteri Mi-28N (Ми-28Н), mille hüüdnimeks on Öine superkütt.

Brigaadi pressiteenistuse teatel viisid operatsiooni läbi õhutõrjeraketidivisjoni võitlejad. Venemaa Belgorodi oblasti kohal lennanud Vene sõjaväekopteri tabamiseks kasutasid nad Ukrainas toodetud lennukitüüpi drooni VB140 Flamingo, mille lennukaugus ulatub 50 kilomeetrini ja lennukõrgus 4,5 kilomeetrini.

Brigaadi pressiteenistuse avaldatud videos on näha, kuidas Ukraina mehitamata õhusõiduk läheneb Vene kopterile ja püüab tabada selle mootorit. Salvestis katkeb vahetult enne plahvatust.

Vaid mõni päev varem tulistasid 115. brigaadi õhutõrjujad samas Venemaa Belgorodi oblasti piirkonnas alla samuti Vene helikopteri Mi-28N. Toona hukkus kogu meeskond ja õhusõiduk hävis täielikult, teatas väljaanne Charter97.org.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2090 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 565 060 (+2090);

– tankid 12 416 (+1);

– jalaväe lahingumasinad 25 561 (+7);

– suurtükisüsteemid 51 293 (+27);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2224 (+3);

– õhutõrjesüsteemid 1711 (+1);

– lennukid 449 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robotisüsteemid 2968 (+6);

– operatiivtaktikalised droonid 568 358 (+1372);

– tiibraketid 5134 (+4);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 164 246 (+363);

– eritehnika  4835 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga