Parlamendivalimiste eel leidis peaminister Andris Kulbergs, et Lätit läbivale Venemaa ja Valgevene viljatransiidile tuleb kehtestada 300-protsendiline tariif, et sundida ettevõtjaid seda äri lõpetama. Nüüd, mõni nädal hiljem, selgus, et sellist päritolu vilja Läti sadamates justkui polegi.

“Keeld tähendaks tõsist kohtupidamist, sest me ei keela mitte Venemaa vilja transiiti, vaid meie strateegiliste partnerite USA, Šveitsi, Jaapani ja teiste suurriikide kontsernide tegevust. Nad on selle vilja ära ostnud. Kui me nii teeks, tekiks probleeme partneritega, kes meid toetavad. Pealegi ostavad samad firmad vilja ka Läti põllumeestelt, et seda maailmaturul edasi müüa,” lausus Kulbergs.

Kõrgemat transiiditariifi ei saa kehtestada parlament ega valitsus, vaid Läti Raudtee tütarfirma LatRailNet. Nende töötajad hindasidki olukorda ja kehtestasid idast lähtuvale viljatransiidile 25-protsendise tollimaksu. Peaminister teatas seepeale, et LatRailNet tuleb üldse likvideerida ja selle ülesanded üle anda avalike teenuste reguleerimise komisjonile.

“Ütlesin juba parlamendis olles, et see ettevõte on imelik moodustis. 19 töötaja kohta on seal kolm nõukogu ja kaks juhatuse liiget. Seal on palju kõrge palgaga ametikohti, kuid ülesandeid on neil vähe,” sõnas Kulbergs.

Viljaäriga tihedalt seotud poliitiline mõõde on Lätis praegu segane. Kulbergs küll koostab uue valitsuse tegevuskava, kuid pole selge, kes saavad partneriteks. Üks võimalus on ka väga kirju Ühinenud Nimekirja vähemusvalitsus, mida võib talle sobivatel hääletustel toetada Ainars Šlesersi partei Läti Esikohal.

“Mis seos on sellel Kremli narratiividega? Põllumajandustoodete müüki pole kunagi sanktsioonidega piiratud,” ütles Läti seimi ja erakonna Läti Esikohal liige Kristaps Krištopans.

Peaministri hinnangul saab idasuunalise viljaäri täielikult lõpetada vaid juhul, kui seda teeb Euroopa Liit.