Holmi kvartal on ligikaudu kolme hektari suurune ala kunagise ööklubi Atlantise ja selle ümber. Kinnistute omanike hulka kuuluvad nii riik, Tartu linn kui eraomanikud. Kaks aastat tagasi algatas linn kvartali detailplaneeringu, et kaaluda võimalusi rajada piirkonda uushoonestus koos avalike puhkealadega.

“Hoonestus oleks üldjuhul kuni kuus korrust, aga taha nurka Narva maantee ja Võidu silla ristumiskohale on võimalik ehitada ka kuni kaheksa korrust,” selgitas Tartu linnaarhitekt Jiří Tintera

Sel suvel valmiski ala detailplaneeringu põhijoonise eskiislahendus, mille aluseks oli planeeringuvõistluse võidutöö. Eskiislahenduse arutamiseks on osapooled korduvalt kohtunud ja erinevaid mõtteid põrgatanud. Nii on linn teinud hiljuti ka planeeringu koostajale mitmeid ettepanekuid lahenduse korrigeerimiseks, ütles Tintera.

“Need kõige suuremad arutelud, mis meil olid, olid seoses haljastusega. Otsustasime Raatuse tänaval säilitada sealse pärnaallee tervikuna. Esialgses versioonis oli allee asendatav. Narva maanteel asendame aga olemasoleva allee uute puudega, sest me tahame, et hoonestus läheks Narva maanteele lähemale ja tekiks suletud tänavaruum,” ütles linnaarhitekt.

Lõpliku lahenduseta on veel ka näiteks alale planeeritud maa-aluse parkimise korraldamine. Nii on tehtud planeeringu koostajale ettepanek võimaldada kuni kahe maa aluse korruse rajamist ning mõningatel kinnistutel võimaldada ühendada ka nende maa-alused osad, lisas Tintera.

“Ma arvan, et selliseid korrigeerimiskirju tuleb veel, sest me päriselt otsime seda sissesõiduteed maa-alusesse parklasse, mis tegelikult mõjutab seda hoonestust päris palju. Meil on mitu versiooni, mille vahel valida ja me ootame planeerijalt, et ta esitaks need erinevad versioonid, et saaks valida,” rääkis Tintera.

Samuti annab oma korrektuurideks planeeringule sisendi ka arheoloogilised eeluuringud, mis, kui ilm lubab, Holmi kvartalis lähiajal ka algama peaksid. Kvartali alal asub keskaegse ja varauusaegse Tartu eeslinnale iseloomulik arheoloogiline kultuurkiht. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele tuleb alal säilinud arheoloogiapärand kaardistada, ütles Tintera.

“Eeluuringud on kuni neli prooviauku, mida tehakse planeerimisprotsessi keskel, et mitte planeerida hooneid sinna, kus on väärtuslik kihistus all. Sarnaselt Siuruga, kui läheks päris ehitamiseks, siis on sellel alal vaja teha ka päris arheoloogilised uuringud, mis vaatavad kogu ala põhjalikult,” rääkis Tintera.

Kuna eeluuringute tulemused valmivad järgmise aasta kevadeks lükkub ka detailplaneeringu lõplik valmimine praeguste prognooside järgi järgmise aasta keskpaika.