Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) õigusosakonna õigusnõunik-andmekaitsespetsialist Mirjam Reinthal ütles ERR-ile, et lastega töötamise piirangute kontrollimise peamine eesmärk on kaitsta lapsi ja tagada, et lastega ei töötaks inimesed, kelle suhtes kehtib lastekaitseseadusest tulenev lastega töötamise keeld. 

EHIS kontrollib karistusregistri andmete alusel, kas infosüsteemi kantud õpetaja või muu lastega töötava haridustöötaja suhtes kehtib alaealistega töötamise piirang. Kontroll toimub automaatselt kümnepäevase intervalliga, samuti haridustöötaja esmakordsel EHIS-esse lisamisel. 

Kui kontroll näitab töötamise piirangut, saavad haridusasutus, koolipidaja ning ministeeriumi järelevalveosakond selle kohta teavituse. Kool või koolipidaja (kui piirang kehtib koolijuhi suhtes) peab tagama, et isik ei jätkaks lastega töötamist, selgitas Reinthal.

Lisaks automaatpäringule on võimalik koolil kontrollida töötamise piirangut käsitsi. 

Reinthal märkis, et regulaarseid automaatpäringuid tehakse 10 päeva järel, et tagada ühest küljest lastega töötamise piirangu kiire jõustamine. Teisalt aga ei ole kõik piirangud eluaegsed ja võivad karistuse kandmise järel kustuda. 

2016. aasta alguses jõustus lastekaitseseadus, mis reguleeris senisest täpsemalt kuritegusid, mille sooritanud isikud ei tohi lastega töötada.

Kuna karistusregistrist regulaarne üksikute päringute tegemine on kooli jaoks väga ajamahukas, siis otsustati, et EHIS-es hakatakse automaatselt kontrollima koolide töötajate suhtes kehtivaid lastega töötamise piiranguid karistusregistri andmete alusel. 

“Kontrolli automatiseerimise eesmärk oli lihtsustada seadusest tuleneva kohustuse täitmist ja vähendada koolide halduskoormust,” rõhutas  Reinthal.

Sellekohane säte jõustus 2016. aasta lõpus. Siis teavitati lahendusest ka koole ja kooli pidajaid ning kirjeldati karistusregistri päringute osa ära EHIS-e kasutusjuhendites. 

Kontrollide jõustumisest saadik on tuvastatud kokku 14 juhtumit, kus ilmnes alaealisega töötamise piirang. 

Kontrolle tehakse huvi-, alus-, üld- või kutsehariduse õpetaja, koolijuhi, tugispetsialisti, lapsehoidja või alushariduse abiõpetaja ametikohtadel töötavate inimeste kohta. 

ERR-i päringule, miks kinnitasid õpetajad ja direktorid Tartu Postimehele, et nad pole kontrollidest teadlikud, vastas Reinthal, et koolid peaksid õpetajaid sellest teavitama.

“Automaatse kontrolli kasutusele võtmisel teavitati ka koole ja kooli pidajaid ning kirjeldati karistusregistri päringute osa ära EHIS-e kasutusjuhendites. Kasutusjuhendis on märgitud ka see, et kontroll toimub kümnepäevase intervalliga. Juhend on suunatud eelkõige kooli EHIS-e administraatorile,” sõnas Reinthal.

Ta rõhutas, et tegemist ei ole varjatud kontrolliga ning et kontrolli alus, töödeldavate andmete koosseis ja andmete saamine karistusregistrist on sätestatud avalikes õigusaktides.  

“Samas näitab tekkinud küsimus, et teave ei pruugi olla jõudnud piisavalt selgelt kõigi koolijuhtide ja õpetajateni. Seetõttu peame üle vaatama, kuidas selgitada koolidele paremini kontrolli toimimist, et nad saaksid info viia ka oma töötajateni,” nentis Reinthal.