Prantsusmaal Versailles’s kogunenud 69 riigi esindajad leppisid kokku, kuidas edaspidi aega arvestatakse. Saadikute eesmärk oli tagada kogu maailma arvutivõrkude töökindlus. Uus lepe tühistab nõude, mis kohustas kelli iga paari aasta tagant ühe sekundi võrra keerama.

59-sekundilise minuti ohud

Aja kulgu jälgitakse praegu kahe eri süsteemi abil. Aatomikellad mõõdavad aega äärmiselt täpselt ja loevad tseesiumiaatomi võnkeid. Maa pöörleb ümber oma telje aga ebaühtlaselt, sest loodusjõud pidurdavad või kiirendavad planeedi hoogu. Seetõttu ei püsi need kaks ajanäitajat samas rütmis.

Alates 1972. aastast on ametlikule ajale lisatud 27 liigsekundit, et aatomiaeg ja astronoomiline aeg klapiksid. Tarkvaraarendajad näevad neis sekundihüpetes aga suurt riski.

Ettevõtted lähenevad kellakeeramistele eri moodi ja see lööb üleilmsed võrgud sageli rivist välja. Näiteks põhjustas lisasekund 2012. aastal krahhi Redditi sotsiaalvõrgustikus. Samal päeval varises kokku lennufirma Qantas piletisüsteem, jättes reisijad lennujaamadesse lõksu.

Viimasel kümnendil on Maa pöörlemine hoopis kiirenenud. Teadlased hoiatasid, et järgmiseks tuleb ametlikust ajast üks sekund hoopis maha arvata. Arvutiprogrammid ei tule aga 59-sekundilise minutiga toime. See ettearvamatu risk sundiski riike kiiresti tegutsema.

Ühendkuningriigi riikliku füüsikalabori teadlase Setnam Shemari sõnul loobuti lisasekundist, sest telekommunikatsioon ja elektrivõrgud nõuavad veatut sünkroonsust. Valel hetkel kella sisse surutud lisasekund võib vigase tarkvara-uuenduse tõttu kogu võrgu rütmist välja lüüa.

Prantsusmaa Côte d’Azuri observatooriumi metroloog Noël Dimarcq nimetas hääletust ajalooliseks sammuks, mis tagab maailmale katkematu ajaskaala pikkadeks aastatuhandeteks. Kanada metroloogiakeskuse juhi Georgette Macdonaldi sõnul hoiab uus reegel aatomiaja stabiilsena sadu aastaid.

Tuhandeid aastaid ootust

Tulevikus lastakse kahel ajasüsteemil vabalt omas tempos tiksuda. Tehnikud sekkuvad alles siis, kui astronoomilise aja ja aatomiaja vahe käriseb täpselt ühe tunnini. Eeldatavasti tuleb kellaosuteid sel juhul nihutada alles tuhandete aastate pärast.

Setnam Shemar võrdles uut korda suveajale üleminekuga. Inimesed nihutavad kella juba praegu kaks korda aastas terve tunni võrra. See kevadine ja sügisene nihe ei sega tema sõnul kedagi peale inimeste, kes kaotavad öösel tunni jagu und.

Uuel korral on siiski omad kitsaskohad, sest Pariisis ei toetatud ideed täielikus üksmeeles. Venemaa saadikud hääletasid resolutsiooni vastu: satelliitnavigatsioonisüsteemi GLONASS kood nõuab just nimelt üksikuid liigsekundeid, mistõttu tõotab muudatus pakkuda Vene inseneridele parajat peavalu.