Vene president Vladimir Putin vandus Ukrainale kättemaksu pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski jätkas täna neljapäeval 15. oktoobril rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehastele pärast Donald Trumpi „reetmist”diislikütuse lepinguga.

Ukraina jätkas täna neljapäeval rünnakuid Venemaa energiainfrastruktuuri vastu pärast seda, kui Lääne-Venemaa Rjazani oblasti kuberner avalikustas, et öösel toimus rünnak territooriumil asuvale suurele naftatöötlemistehasele, vahendab Daily Mail.

Rünnak põhjustas suure tulekahju, kuid ei toonud kaasa inimohvreid ja ajutisi koolide sulgemisi, teatasid võimud.

Ukraina rünnakud Venemaa nafta vastu järgnevad Zelenski raevule USA presidendi Trumpi vastu, kes allkirjastas reedel Putiniga „reetliku” lepingu Vene diislikütuse ostmiseks.

Trump on viimastel päevadel nõudnud Zelenski tagasiastumist juhi kohalt ja süüdistanud Zelenskit energiahindade kerkimises.

Zelenski kritiseeris samal ajal Trumpi ilmse poolehoiu pärast Putini vastu, süüdistades USA presidenti instinktiivses kiindumuses autokraatidesse ja ülirikastesse.

„Ta [Trump] räägib sellest avalikult ja valjult, et ta armastab selliseid inimesi ja austab neid. Sest tema jaoks tähendab see, et inimesed, kes suudavad olla juhid 20, 30, 40 aastat, võivad olla väga tugevad,” ütles Zelenski.

Washington avaldas Kiievile survet, et see lõpetaks Putini rafineerimistehaste ründamise, väites, et moratoorium koos USA ja Moskva vahelise lepinguga sadade tuhandete tonnide Vene diislikütuse ostmiseks on vajalik Ameerika kütusehindade langetamiseks.

Zelenski mõistis hukka USA ja Venemaa vahelise kokkuleppe, väites, et see aitab Venemaal pikendada oma jõhkrat sissetungi Ukrainasse.

Trump vastas Zelenski kriitikale kokkuleppe osas sõnadega, et „Ukrainal on aeg saada uus president”, mis viitab suhete kiirele halvenemisele kahe riigi vahel.

Seejärel teatas Trump pühapäeval, et Venemaa ja Ukraina on kokku leppinud relvarahus, mis puudutab rünnakuid energiataristu vastu ja „jõustub viivitamatult” – mille peale Zelenski märkis, et see relvarahu on talle „täiesti uus uudis”.

Ukraina president nõustus siiski peatama rünnakud Venemaa naftarajatiste vastu, kui Moskva lõpetab pommitamiskampaania Ukraina energiataristu pihta.

Kuigi Ukraina pidas väidetavast relvarahust kinni, sõnas Zelenski, et tema sõjavägi on jäänud ilma USA varajase hoiatamise teadetest lähenevate ballistiliste rakettide kohta. Samal ajal on Muski satelliitside teenus Starlink kogu riigis aeglustunud, mis häirib operatsioone rindejoonel ja keskmise tegevusraadiusega rünnakuid Venemaa sõjaliste objektide vastu.

Venemaa aga relvarahust kinni ei pidanud, vaid jätkas esmaspäeval Ukraina ründamist, võttes sihikule gaasitaristu, elektrijaama ja alajaama.

Zelenski kirjutas täna neljapäeval sotsiaalmeedias, et on „ilmne, et Venemaa hoogustas neid rünnakuid teadlikult pärast sanktsioonide leevendamist ja nähes katseid avaldada Ukrainale survet”.

Ta lisas: „Venemaa kasutab iga sellist hetke ära ja peab oma tegude eest vastutama. Selle sõja lõpetamiseks on vaja kindlaid otsuseid. Ukraina vajab stabiilset toetust, eelkõige õhutõrje vallas.”

„Partnerid peavad olema sõja suhtes ausad: on oluline, et kõik Ameerikas ei asuks mitte agressor poolele, vaid toetaksid meie elude kaitsmist ning meie püüdlusi see sõda lõpetada ja julgeolek tagada.”

Samuti teatati, et neljapäevaks olid Ukrainal täielikult ammendunud USA päritolu Patriot-õhutõrjesüsteemide varud – need on ühed vähestest relvadest, mis suudavad ballistilisi rakette alla tulistada.

Zelenski kutsus Trumpi üles lubama USA tehastel toota neid rakette kohapeal litsentsi alusel. Üks allikas ütles CNN-ile: „Peaaegu kõiki viimase rünnaku ballistilisi rakette ei suudetud tõrjerakettide puudumise tõttu alla tulistada.”

Teisipäeva öösel ja kolmapäeva hommikul tabasid Venemaa ballistilised raketid Kiievis kolme elektrijaama; rünnakus hukkus neli ja sai vigastada 25 inimest.

Bloomberg teatas, viidates asjaga kursis olevatele allikatele, et Suurbritannia saadab Ukrainale täiendavaid kaugmaatiibrakette Storm Shadow, et aidata häirida Venemaa sõjalisi operatsioone ja tõrjuda rünnakuid tsiviiltaristu vastu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus kolmapäeval Londonis Briti peaministri Andy Burnhamiga, kus Suurbritannia kinnitas taas oma toetust Kiievile ja teatas edasisest sõjalisest abist pärast Ukraina suhete hiljutist halvenemist Washingtoniga.

Täna toimus ka esimene Ukraina rünnak energiarajatisele pärast seda, kui Trump kuulutas pühapäeval ootamatult välja „energiarelvarahu”.

Lisaks süttis Lõuna-Venemaal Doni-äärses Rostovis asuvas kütuseterminalis taas tulekahju, mis oli kestnud viis päeva. Ukraina sõjavägi lisas, et öises rünnakus Venemaa Voroneži oblastis asuvale Borisoglebski lennuväljale kahjustas see kuut Vene sõjalennukit Su-34M  – suurt hävituspommitajat.

President Putin hoiatas, et Venemaa vastab Ukraina rünnakutele oma naftatöötlemistehastele.

Loe allikast edasi