Rahvusvaheline teadlasrühm kaardistas esmakordselt Lõuna-Atlandi ookeanis asuval Saint Helena saarel elava Jonathani pärilikkusainet ja uuris selle avaldumist reguleerivaid mehhanisme. Täpsemalt analüüsisid teadlased looma suu limaskestalt kogutud proove ning võrdlesid tema DNA-d nii nooremate kui ka teiste eakate hiidkilpkonnadega.

Selgus, et kuigi Jonathani geenide avaldumist suunavad keemilised märgendid sarnanesid suures osas teiste vanade kilpkonnade omadega, klappisid tema mitokondrite tööd reguleerivad piirkonnad hoopis märksa nooremate loomade näitajatega. Jonathani genoomis esines unikaalseid variante just neis geenides, mis vastutavad DNA parandamise, ainevahetuse reguleerimise ja vähirakkude tõrjumise eest. 

Kõnekas on ka eaka looma elujõud. Hoolimata sellest, et kae on viinud tema nägemise ja ta on kaotanud haistmismeele, naudib kilpkonn endiselt elu ning hiljuti leiti ta isegi aedikukaaslasest kilpkonn Emmaga paaritumas.

Jonathani erakordsele vitaalsusele on leitud loogiline seletus. Vananedes muutub rakkudes pärilikkusaine lugemine ebatäpsemaks ja n-ö mürasemaks, mis on seotud DNA metülatsiooni ehk geenide sisse- ja väljalülitamist korraldavate keemiliste mustrite kaootilisemaks muutumisega. Jonathani organism suudab aga säilitada korrapära just nendes geenipiirkondades, mis vastutavad raku energiatootmise ja RNA töötlemise eest. 

Teadlaste sõnul peitubki seletus tõenäoliselt selles, et Jonathani organismi tõhus energiatootmine annab rakkudele piisava varu, et parandada DNA-s tekkivaid vigu. Korralikult parandatud DNA tagab aga omakorda stabiilse energiatootmise. Nii sammubki hiidkilpkonn rahuliku tempoga enda elu kolmanda sajandi suunas.

Uurijad kirjutavad oma leidudest lähemalt ajakirjas Science Advances.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.