Üheks tema igapäevaseks abivahendiks on liikumine. Hein käib hommikuti jooksmas, kuigi tunnistab, et on seda spordiala kooliajast saadik vihanud. „Kui ma hakkasin umbes viis aastat tagasi uuesti jooksma – hommikul kilomeeter, kaks ja nii edasi – siis algul tundus, et see on ikka nii jama,“ meenutab ta.

Nüüdseks on ta aga jõudnud ka maratonidele. Kui tekib hetk, mil ei oska midagi teha, läheb jõukas ärimees lihtsalt õue. „Minu jaoks on liikumine teraapia. Kas lähen koeraga jalutama, niidan muru või trimmerdan. Mul on kogu aeg midagi teha, kui ma tahan teha.“ Ka lugemine aitab tal rahu leida. Öökapil on korraga kaheksa raamatut, mida ta vaheldumisi loeb.

Saates tuleb jutuks ka Heina varanduse tulevik ja selle pärandamine. Ettevõtja tunnistab, et on abikaasaga pärimisküsimustega juba tegelenud, kuid ootab seadusemuudatust, mis võimaldaks Eestis luua perekonna sihtasutuse. Selline lahendus aitaks tema hinnangul ära hoida päranduse jagamisega kaasnevaid tülisid.

„See on ju kohutav, mis läheb lahti, kui inimene sureb ja siis järeltulijad hakkavad pihta. Kui neil ei ole konsensust ja nad kokkuleppele ei saa, siis hakkab võitlus.“ Oma lastele Hein ettevõtjakarjääri peale ei suru. Tema sõnul on lapsed valinud palgatöö ning ta on sellega igati rahul. „Kõik ei pea olema ettevõtjad ja ka lapsed ei pea olema ettevõtjad. Kui sa oled hea palgatöötaja, kes naudib oma tööd, siis andke aga minna!“

Hein ei mõista vanemaid, kes soovivad laste kaudu omaenda täitumata unistusi ellu viia. „Vanemad tahavad, et lapsed elaksid läbi selle, mis nendel jäi läbi elamata või saavutamata. Laps on ju aga omaette isiksus, olgu ta siis lapsena või juba täiskasvanuna.“ Tema jaoks on tähtsam, et lapsed leiaksid endale sobiva tee.

Kuigi Hein on 20 aastat tegelenud astrofotograafia ja amatöörastronoomiaga, tunnistab ta, et see kirg on mõnevõrra vaibunud. „Ma tüdinesin veidikene ära. Sain oma tipu seal kätte ja mul ei olnud rohkem edasi minna kui ainult teadusse. Teadust ma aga ei viitsi ja taha teha.“