Kolmapäeval algatasid riigikogu Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioon ühise eelnõu, millega lubataks topeltkodakondsust sünnijärgsetele Eesti kodanikele. Eelnõu annaks sünnijärgsele Eesti kodanikule võimaluse taotleda Eesti kodakondsuse taastamist ka siis, kui ta on varem teise riigi kodakondsuse saamise tõttu Eesti kodakondsuse kaotanud või sellest loobunud.

Põhiseaduse järgi ei saa sünnipäraselt Eesti kodanikult kodakondsust ära võtta. Samas ütleb kodakondusseadus, et kui inimene saab 18-aastaseks, ta on sünnipärane Eesti kodanik, aga tal on ka mõne teise riigi kodakondsus, peab ta nende vahel valima.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) ütles valitsuse pressikonverentsil, et see on vale lähenemine. “Selleks puudub mistahes mõistlik otsus,” nentis ta. Pakosta rääkis, et kui 18-aastane noor saab kirja, et peab valima näiteks USA ja Eesti kodakonduse vahel, kuid soovib mõlemat, on see igati õiguspärane.

Topeltkodakondsus tuleb kõne alla kindlate riikide puhul

Just selleks tulebki Pakosta sõnul olukord tegelikkusega kokku viia. Need riigid, mille puhul saaks topeltkodakondsus kõne alla tulla, on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid ning USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Šveits. Neis riikides on suured Eesti kogukonnad.

Opositsioon ei mõsta, millist probleemi sellega tahetakse lahendada. Sünnijärgselt Eesti kodankul ei saa kodakondsust ära võtta. Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev arvas, et enne valimisi üritatakse läbi suruda algatus, mis tegelikult vajab pikemat arutelu.

Ta sõnas, et kuna eelnõu puudutab vaid Eesti riigi sünnijärgseid kodanikke, annab see osadele inimestele teiste ees eelise.

Teema on keeruline ajateenistuse puhul

Evelin Poolamets (EKRE) ütles, et eelnõuga läheb asi segasemaks näiteks ajateenistuse puhul. Ta selgitas, et tekib küsimus, kas noor läbib ajateenistuse Eestis või mõnes teises riigis ning millise kaitseväe resrvi ta arvatkse.

Poolamets märkis, et kodakonduse seaduses on erinevad asjad, mis kodanikele laienevad, nagu näiteks sotsiaalkindlustus- ja pensioniteemad. “Võimalik, et eesmärk ongi topeltkodakondsetele rohkem võimalusi anda,” nentis ta. Poolamets lisas, et ei saa olla siiski kindel, et inimene panustab mõlemasse riiki ühtemoodi.

Valdo Randpere (Reformierakond) ütles, et olud ja ajad on muutnud, paljud noored elavad välismaal ja kodakondsus on üks võimalus säilitada sidet Eestiga. Randpere loodab, et seekord saadakse 51 häält kokku.

“Ma olen suhelnud nii aknaaluste kui ka opositsiooni esindajatega ja kindlat eitavat vastust pole saanud,” sõnas Randpere. EKRE esindajatega pole ta sel teemal suhelnud. “Nemad ütlevad kindlasti ei,” selgitas Randpere. Ta loodab, et mõni opositsioonierakond jätab hääletuse vabaks.