USA teadlased analüüsisid enam kui 100 000 vähipatsiendi haiguslugusid ja pildimaterjali aastatest 2009–2024. Töörühm uuris, milliste haiguste eest pruun rasv inimest kaitseb ja kas mõni tavaravim suudab seda kude aktiveerida.

Uurijad kasutasid patsientide positronemissioontomograafia (PET) ülesvõtete anlüüsil uut masinõppemudelit. Tehisaru tuvastas piltidelt kuus pruuni rasva kogumit ja mõõtis nende ainevahetuse aktiivsust. Varasemates teadustöödes jaotati patsiendid üksnes selle järgi, kas neil pruuni rasva leidus või mitte. Uus lahendus määras aga igale kogumile täpse aktiivsusnäitaja.

Andmetest selgus, et pruuni rasvkoega inimestel esineb südame-veresoonkonnahaigusi harvem. Neil patsientidel oli teise tüübi diabeedi, südame isheemiatõve ja kõrgvererõhktõve oht väiksem. Eriti hästi kaitses organismi kaenlaalune pruun rasv, mis aitas hoida veresuhkrut stabiilsena ja parandas vere lipiidisisaldust.

Töörühm leidis seoseid ka elundite ja vaimse tervise vahel: pruuni rasvkoega inimesed kannatavad harvemini ärevushäirete ja depressiooni all. Lisaks on neil tervem maks ja nende kõhuõõnde koguneb vähem kahjulikku valget rasva, sest tõrgeteta ainevahetus toetab kogu organismi tasakaalu.

Pruuni rasva ergutaja

Kui arstid asusid haiguslugudest otsima ravimeid, mis pruuni rasva ergutaksid, näitas andmestik, et vererõhuravimit losartaani võtvatel patsientidel leidub pruuni rasva sagedamini. Hiirte ja inimrakkudega tehtud laborikatsed kinnitasid, et losartaan paneb pruunid rasvarakud tõepoolest kaloreid põletama.

Täpsemalt paneb losartaan rakkudes tööle valgu PPARγ, mis reguleerib rasvarakkude ainevahetust. Joogiveega losartaani saanud hiired kulutasid rohkem energiat nii toatemperatuuril kui ka jahedas ruumis. See mehhanism selgitab esimest korda, miks teatud vererõhuravimid aitavad ennetada teist tüüpi diabeeti.

Uuringu kaasautori ja Rockefelleri Ülikooli teadlase Paul Coheni hinnangul kinnitavad tulemused, et pruun rasv on inimese tervisele kasulik. Kude toodab soojust ja suunab aktiivselt ainevahetust. Nii võimaldab see teadlastel töötada välja tõhusamaid ravimeid.

Töörühma liikme Nicolás Gómez-Banoy sõnul täidavad pruuni rasva eri kogumid kehas kindlaid ülesandeid. Näiteks kaitseb südant ja veresooni kõige paremini just kaenlaalune pruun rasvkude. Selle anatoomilise piirkonna erilise toime põhjuste välja selgitamiseks on vaja teha aga täindavaid uuringuid.

Vana ravimi uus kasu

Pruuni rasva ja vaimse heaolu vaheline seos pakub teadlastele uut uurimisainest. Tervem ainevahetus võib toetada aju talitlust ja leevendada närvisüsteemi põletikke. Sestap plaanivad uurijad lisaks välja selgitada, kuidas mõjutavad pruuni rasvkudet antidepressandid.

Paul Cohen lisas, et losartaaniga täheldatud edu innustab teadlasi otsima juba käibel preparaatidele uusi kasutusviise. Kui ravimil on ammust aega olemas müügiluba, jõuab see uute näidustustega patsientideni tunduvalt kiiremini.

Uue teadustöö tulemusi tõlgendades tuleb siiski arvestada, et analüüs tugines ühe suure vähikeskuse andmetele. Kuna kõigil uuritavatel oli vähkkasvaja ning nad said tugevat ravi, võis see ainevahetust moonutada – vähk kulutab palju glükoosi ja võib tekitada ainevahetusradades nihkeid.

Lisaks ootasid patsiendid enne PET-uuringut oma järge tavalisel toatemperatuuril olevas ruumis, samas kui pruun rasvkude aktiveerub eeskätt jahedas. Seetõttu kajastus ülesvõtetel ilmselt vaid kõige aktiivsema pruuni rasvaga patsientide kude.

Uuring kinnitab, et suurandmed ja tehisaru on meditsiinis head abimehed: masinõpe märkab seoseid, mis jäävad inimsilmale nähtamatuks. Losartaani võime pruuni rasvkudet ergutada võib aga anda arstidele peagi taskukohase lahenduse nii ülekaalu kui ka ainevahetushaiguste ohjeldamiseks.

Teadustöö ilmus ajakirjas Nature.