Ukraina ligipääsu Starlinkile on ilma hoiatuseta piiratud, mis suurendab segadust selle üle, kas Ameerika Ühendriigid More on hakanud piirama Ukrainale antavat luure- ja sõjalist abi – nii väitsid eile kolmapäeval 14. oktoobril üks Ukraina kõrge sõjaline nõunik ja teised isikud, kellel on sidemeid riigi kaitseministeeriumiga.

Pärast Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski teisipäeva hilisõhtust väidet, et Ukraina ei ole oma Lääne partneritelt saanud hoiatusi kahe järjestikuse öö jooksul toimunud ballistiliste rünnakute kohta, ilmus rida vastukäivaid teateid, mis puudutasid võimalikke piiranguid ligipääsule satelliidi-interneti teenusele Starlink ja USA luureandmetele, vahendab Washington Post.

Starlinki haldab Elon Muskile kuuluv ettevõte SpaceX, mis ähvardas 2023. aastal Ukraina sõjaväe juurdepääsu katkestada, kui USA valitsus selle eest ei maksa. Pentagon nõustus maksma.

Ukraina relvajõud tuginevad oluliste sõjaliste operatsioonide, sealhulgas Venemaa okupeeritud Ukrainas toimuva keskmise ulatusega rünnakukampaania jaoks Starlinki internetiteenuse turvalisele ja militariseeritud versioonile nimega Starshield. Starlink on eluliselt tähtis ka internetiühendusega tõrjedroonide toimimiseks, mis tavaliselt saavutavad kiiruse üle 290 km/h.

Ukraina ametnikud ütlesid, et nende sõjaväes on kehtestatud kiirusepiirangud. „Kinnitan, et SpaceX rakendas eile õhtul liikvel olles Starlinki terminalides kiirusepiiranguid,” ütles presidendi sõjatehnoloogia nõunik Serhi Beskrestnov sotsiaalmeedia postituses.

„Praegu kehtib piirang Starshieldi „sõjaväeteenistuse paketile” ja piirab kiirust 160 km/h-ni,” postitas Beskrestnov. „On ilmne, et see samm ei saa olla kokkusattumus ja on seotud praeguse poliitilise olukorraga.”

Varem töötasid need süsteemid kiirusepiiranguteta, mis võimaldas Ukrainal kiiresti ja tõhusalt tabada keerulisi sihtmärke. Piirangud võivad tekitada suuri probleeme logistikale ning droonide ja muude kiiresti liikuvate mehitamata süsteemide käitamisele. Ühendus võib katkeda, kui need süsteemid töötamise ajal kiirusepiirangut ületavad.

Serhi Sternenko, kes juhib Ukraina vägedele droone tarnivat fondi ja on varem töötanud Ukraina kaitseministri nõunikuna, teatas samuti Starlinki kiiruspiirangutest ning märkis hiljem, et kiiruseid piiratakse veelgi enam.

„On tõenäoline, et ettevõte SpaceX rakendas selliseid meetmeid Trumpi administratsiooni palvel,” kirjutas Sternenko sõnumirakenduses Telegram. „Tavalised satelliitside terminalid toimivad praegu.”

Ukraina kaitseministeeriumi töötaja ütles väljaandele Washington Post, et väiteid Starlinki kiiruspiirangute kohta alles kontrollitakse.

„Kaitseministeeriumis endis veel ei teata, kas need piirangud tulenevad poliitikamuutusest või tehnilisest piirangust,” sõnas töötaja, kes – nagu ka teised selles artiklis tsiteeritud isikud – soovis tundlike julgeolekuküsimuste arutamisel jääda anonüümseks.

„Nad alles püüavad asjas selgusele jõuda,” ütles töötaja, lisades: „See ei pruukinud olla pahatahtlik katse kõigi tegevust täielikult peatada.”

Ukraina sõjaväelaste sõnul häirisid kolmapäevased katkestused käimasolevaid sõjalisi operatsioone, tekitades vahetu ohu nii vägedele kui ka tsiviilelanikele.

Ühe Ukraina sõduri sõnul, kelle üksus on hajutatud Ida-Ukrainasse, katkes õhutõrjega tegelevatel üksustel ühendus Starshieldi võrguga, mistõttu ei saanud nad enam droone ega rakette tõrjuda. Sõduri sõnul muutusid ühenduse kadumise tõttu kasutuskõlbmatuks ka ründedroonid, mis on suunatud Venemaa logistika ja juhtimispunktide vastu.

Musk pole neid väiteid avalikult kommenteerinud, kuid nädalavahetusel sotsiaalmeedias avaldatud postituses näis ta toetavat president Donald Trumpi üleskutset Zelenski eelmisel nädalal ametist kõrvaldada. „Zelenski on liiale läinud,” kirjutas Musk.

Mure võimalike kiirusepiirangute pärast järgneb Zelenski büroo väidetele, et ballistilised raketid tabasid Kiievit esmaspäeva ja teisipäeva õhtul hoiatamata, seades ohtu tsiviilelanike elud, kes sõltuvad lähedalasuvates pommivarjendites turvaliselt viibimiseks õhurünnaku sireenidest.

„Vene ballistiliste rakettide rünnak Kiievi vastu. Jällegi ei olnud meie partneritelt varajast hoiatust. Peamine sihtmärk oli energiainfrastruktuur,” ütles Zelenski teisipäeva hilisõhtuses avalduses.

Teisipäeva öösel toimunud ulatusliku rünnaku käigus tabasid Venemaa ballistilised ja tiibraketid kuut erinevat energiarajatist üle Ukraina, sealhulgas Kiievi peamisi elektrijaamu.

Zelenski ütles kolmapäeva hommikul, et kasutati 39 ballistilist raketti ja 120 ründedrooni ning 600 000 inimest on elektrita. Kolmapäeval olid pealinnas elektrikatkestused ja mõnes linnaosas oli elektriline ühistransport peatatud. Linnavõimude andmetel hukkus öistes rünnakutes Kiievis vähemalt neli inimest ja sai vigastada 25 inimest.

Zelenski kantselei ja Ukraina õhuvägi kinnitasid hiljem siiski, et järgmiste rünnakulainete ajal jagasid Ukraina partnerid luureinfot.

„Umbes kell 22.40 teatasime, et me ei ole partneritelt ballistiliste rakettide kohta mingeid hoiatusi saanud,” ütles Ukraina õhuväe kommunikatsioonijuht Juri Ihnat riiklikus televisioonis. „Kuid järgmise kolme rünnakulaine ajal edastasid partnerid hoiatusi ballistiliste rakettide kasutamise kohta.”

Vastuolud ja segadus seoses luureandmete puudumisega näivad olevat alguse saanud USA ametnike kulissidetagustest ähvardustest: nad hoiatasid Ukrainat, et kui rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu ei lõpe, võidakse Ukraina ilma jätta kriitilise tähtsusega USA relvadest ja luureinfost.

Asjaga kursis oleva isiku sõnul ähvardas USA esmaspäeval Ukraina luureandmetest ilma jätta. USA luureametnikud hoiatasid Ukraina saatkonda Washingtonis, et kui Venemaa energiarajatisi rünnatakse veel, lõpetab USA viivitamatult igasuguse luureinfo jagamise. Allika sõnul pole luureinfo jagamist – vähemalt mitte täielikult – peatatud, kuid ähvardus püsib endiselt.

„Hoiatused olid nii laiaulatuslikud, et kõned said kõik, kellel oli ukrainapärane perekonnanimi,” märkis allikas. Tema sõnul on Kiievit tabanud raketitüüp varem suutnud hoiatussüsteemidest märkamatult läbi pääseda, kuid viimasel ajal seda juhtunud ei ole.

Zelenski kinnitas teisipäeval raadiojaamale NPR antud intervjuus, et Ukraina sõjaväeametnikud on saanud luureandmete jagamisega seotud hoiatusi ja ähvardusi, kuid ähvarduste põhjal pole veel tegutsema asutud.

Trump ütles teisipäeval ajakirjanikele, et luureandmete jagamine jätkub. „Me aitame neid ja jagame luureinfot. Me tahame, et sõda lõppeks,” sõnas ta.

Üks Kiievis tegutsev EL-i diplomaat ütles väljaandele Washington Post: „Zelenskil on huvi jätta mulje, nagu oleks luureinfo jagamine peatatud – Zelenski lähikonnas olev USA-vastane tiib surub seda narratiivi peale –, kuid võin samuti ette kujutada, et Trump soovib Zelenskile survet avaldada. Minu hinnangul on mõlemad stsenaariumid võimalikud.”

Diplomaat märkis, et see pole esimene kord, kui Ukraina radarisüsteemid ei suuda ballistiliste rakettide rünnakuid tuvastada.

Venemaal on keelatud lahinguväljal Starlinki kasutada, kuid riik on püüdnud Ukraina-vastases sõjas kasutada ebaseaduslikke terminale.

Kreml teatas kolmapäeval, et on „liiga vara teha järeldusi” selle kohta, kas Washington jätkab Ukraina sõjalist toetamist. „Ühest küljest on avaldusi, et abi andmist jätkatakse, teisest küljest väidetakse, et on tekkinud mitmesuguseid tehnilisi probleeme ja infovahetusahel on katkenud,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Starlinki võimalike piirangute kohta ütles Peskov, et „oleks parem, kui selliseid geniaalseid tehnoloogiaid üldse sõjalistel eesmärkidel ei kasutataks”.

Ukraina ametnike sõnul olid Venemaa öised rünnakud Ukraina energiainfrastruktuuri vastu sõnum.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha ütles, et Venemaa president Vladimir Putin andis „veel ühe negatiivse vastuse” president Trumpi väljakuulutatud energiarelvarahule.”

Trump teatas Venemaa ja Ukraina vaherahust pühapäeval Truth Sociali postituses, kuigi kumbki pool ei paistnud sellest teadlik olevat. Zelenski ütles esmaspäeval, et on valmis allkirjastama „energiarelvarahu”, kuid vastab vastumeetmetega, kui Venemaa jätkab Ukraina elektrivõrkude ründamist.

„Venemaa ballistiliste rakettide sihipärane rünnak spetsiaalselt energiainfrastruktuuri vastu – just selle infrastruktuuri vastu, mida hõlmab Ameerika presidendi väljakuulutatud relvarahu,” märkis Zelenski kolmapäeval sotsiaalmeedias. „Rünnak oli oma ulatuses täiesti tahtlik ja demonstratiivne – Venemaa pole kunagi varem Ameerika Ühendriikide vastu nii suurt lugupidamatust üles näidanud.”

Loe allikast edasi