Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) avaldas soovi kohtuda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ja Dataseli puudutavat kriminaaluurimist juhtiva Euroopa Prokuratuuri (EPPO) delegaatprokuröriga.

Euroopa peaprokurör Laura Kövesi vastas, et kehtiva määruse järgi on liikmesriigi parlamendis ette nähtud vaid Euroopa peaprokuröri ärakuulamine. Teda “võib asendada üks asepeaprokuröridest” ning ärakuulamine saab toimuda üksnes “EPPO üldise tegevuse” arutamiseks.

Kövesi selgitas, et reeglina ei kommenteeri EPPO käimasolevaid uurimisi ega avalda nende kohta üksikasju. 

“Seda tehakse selleks, et mitte ohustada võimalikke käimasolevaid menetlusi ja nende tulemusi. Kui meil on võimalik mõne uurimise kohta teavet jagada, teeme seda omal algatusel. Samuti tuletan teile meelde, et meie pädevus on kohustuslik, mis tähendab, et peame reageerima igale meie haldusalasse kuuluvale juhtlõngale. Kinnitan teile, et teeme seda kohusetundlikult,” sõnas Kövesi. 

EPPO ülesanne on uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid pettusi, esitada nende puhul süüdistusi ja viia asjad kohtusse. Asutuse pädevusse kuuluvad EL-i eelarve kulutustega seotud pettused, mille potentsiaalne kahju ületab hinnanguliselt 10 000 eurot, ning EL-i eelarve tulusid kahjustavad pettused, näiteks piiriülesed käibemaksupettused, mille potentsiaalne kahju on hinnanguliselt üle 10 000 000 euro. 

Kövesi rõhutas, et EPPO austab täielikult süütuse presumptsiooni ega lähtu oma ülesannete täitmisel poliitilistest kaalutlustest. “Kõigi oma uurimiste puhul oleme kohustatud otsima igasuguseid tõendeid, nii süüstavat kui ka õigustavat materjali, tehes seda kas omal algatusel (motu proprio) või kaitse taotlusel.” 

RKIK sõlmis 2024. aastal India ärimeestele kuuluva, kuid Itaalias registreeritud ettevõttega Datasel S.R.L laskemoona ostmiseks ligikaudu 70 miljoni euro mahus lepinguid.

RKIK tasus ligikaudu 60 miljonit eurot ettemaksu, kuid tarnitud moon ei vastanud asutuse hinnangul nõuetele. Datasel eitab probleeme kvaliteediga.

Septembris alustas tehingute uurimist Euroopa Prokuratuur.

Dataseliga seotud hanke rahastus ei tulnud Eesti maksumaksjalt, vaid Euroopa rahurahastust. Tegemist oli Euroopa tasandi rahastusega, mille taustal on muu hulgas külmutatud Venemaa varadest saadud vahendid.