See oli umbes kuus aastat tagasi, kui riigikohus otsustas vabastada korruptsioonis süüdistatud Edgar Savisaare lõplikult kohtu alt. Tõdeti, et Savisaar on niivõrd haige, et kui ta ka süüdi mõistetaks, siis ei oleks tal võimalik karistust kanda.

Niisamuti ei mõistnud kohus kedagi süüdi pikale veninud Tallinna Sadama kohtuasjas. Seal otsustas kohus, et võimalikud korruptsioonikuriteod olid aegunud.

Euroopa Liidus kokku lepitud plaani järgi saaks tulevikus inimeste või ettevõtete vara konfiskeerida aga ka ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Seda juhul, kui kohus teeb kindlaks, et vara on kuritegeliku päritoluga.

See olekski võimalik näiteks siis, kui kahtlustatav on raskelt haigestunud, hoiab menetlusest kõrvale või kui kuritegu on aegunud.

Seni on nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt õnnestunud konfiskeerida vaid väike osa kuritegelikust tulust. Nii näiteks on ulatuslike kelmuste puhul vara ebaseaduslik päritolu selgelt tõendatav, kuid iga osaleja täpset rolli on juba keerulisem tõendada.

“Kui nüüd see vara on saadud kuriteo tulemusena, siis sellesama menetluse lõpetamise olukorras tähendaks see sisuliselt seda, et kuritegelik vara jääks ikkagi nende inimeste kätte, kes kuritegusid on toime pannud ja seeläbi rikastuksid. Protsess käib nii, et tuleb ära tõendada, kust see vara on pärit, et see on kuritegeliku päritoluga ehk kuriteo tulemusena saadud. Kui see on tõendatud, siis on võimalik seda vara ka konfiskeerida,” selgitas justiits- ja digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur.

Inimõiguste konventsioonis on kirjas, et igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. Sama põhimõte on ka Eesti põhiseaduses.

Ka Kangur rõhutas, et niiviisi kuritegelikku vara konfiskeerides ei tohi inimest kurjategijaks nimetada, kas või vihjamisi.

“Euroopa inimõiguste kohus on selliseid asju lahendanud ja iseenesest leidnud, et niikaua, kui kedagi otseselt kurjategijaks ei nimetata, siis süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine ka Euroopa inimõiguste konventsiooni mõttes süütuse presumptsiooni ei riku,” ütles Kangur.

Juhtiv riigiprokurör Alar Lehesmets ütles, et niisugune süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimine pole samas midagi ennekuulmatut.

“Paljudes Euroopa riikides on selline meede ammu olemas: Madalmaades, Belgias, Hollandis, Prantsusmaal. Mõned aastad on taoline norm olemas Rootsis. Eesti ei tee siin kuidagi pioneerisamme, vaid vastupidi, tegelikult sörgib sabas ja astub praegu kuritegevusega võitlemiseks samme, mis on edumeelsemates riikides juba astutud,” rääkis Lehesmets.

Eesti käib seega teiste Euroopa Liidu riikidega ühte jalga, võttes vastu niinimetatud varalise mõjutamise direktiivi. Õigupoolest on Eesti juba hilinemas, sest teiste riikidega sai kokku lepitud, et seadus võetakse vastu novembri lõpuks.

“Ega see eelnõu väljatöötamine ei ole meile kergelt tulnud. Osad lahendused, mis ma saan aru, et paljudes Euroopa riikides on tänaseks juba küllaltki üldaktsepteeritavad, on meie jaoks siiski küllaltki radikaalsed,” sõnas Kangur.