Rahvusvaheliselt tähistatakse kolmapäeval päeva, mil tööle ja kooli võib kohvitopsi ja koolikoti kõrval kaasa võtta kaisukaru. Nii olid mõmmid liikvel ka erinevates asutustes üle Eesti.
Täpselt 10 aastat on ka Eestis Tartu mänguasjamuuseumi eestvedamisel oktoobrikuus tõstetud esile kaisukarusid ja mõmmide võimekust tööl, koolis või lasteaias päeva edukalt kaasa teha.
“See oli ühes Inglismaa kalendris, kust ma selle leidsin, ja selle nimi oligi lihtsalt nunnude asjade kalender ja seal oli selliseid kõikvõimalikke hästi armsaid päevi, mida tähistada. Kuna Tartu mänguasjamuuseumi maskott on karu ja meie jaoks on mängukarud hästi olulised, siis meie kõigist nendest päevadest oma südame järgi valisime karu,” rääkis mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits.
Aasta-aastalt osaleb aktsioonis aina rohkem asutusi, kes kaisukarusid seltsilisena oma igapäevatoimingutesse kaasavad. Nii näiteks istusid Raatuse kooli 1.a klassis lastega koos koolipinki ka nende kaisukarud. Edvardi kaaslase nimeks oli lihtsalt Mõmmi.
Kui Edvardile oli koolis esimene kord karude päeva tähistada, siis klassijuhataja Mare Leivo on tähtpäeva esile tõstmises juba vana kala.
“Natuke heldimus tuleb sisse, armas lapsepõlvemälestus. Ja esimene klass, nemad tahavad ikka kaisukaru vahepeal kaissu võtta ja seltsilist ja täna me leppisime kokku, et kui sul on soovi, võid oma armsa kaisukaru kaasa võtta,” ütles Leivo.
Abiliseks on karud ka täiskasvanutele, et vähemalt sel ühel päeval aastas tuletada meelde mängurõõmu, aga pakkuda ka omamoodi turvatunnet.
“Nad täiesti mõnuga mängivad. Nad panevad karu kuskile arvuti taha, mingisse töökeskkonda. Suured mehed võtavad selle kaasa endale kuhugi kaablirullide ja keevitamisosakondade vahele. Kui me oleme väikesed inimesed, siis olenemata sellest, kas sa oled poiss või tüdruk, kui ma olen natuke kurb või kui ma kardan midagi, saan ma selle karule ära rääkida. Ja suurel inimesel on ka vaja ärarääkimist ja võib-olla just täna on karu see, kes need jutud ära kuulab,” lausus Pärnits.
