Nõukogude liidu kommunistliku partei keskkomitee esimene sekretär (peasekretär) oli Nõukogude Liidus kõrgeim parteiline ja poliitiline ametikoht. Pärast Stalini surma 1953. aastal valiti senine keskkomitee sekretär Nikita Hruštšov More keskkomitee esimeseks sekretäriks.

1964. aastal korraldasid aga Hruštšoviga rahulolematud kommunistliku partei ladviku liikmed Leonid Brežnev ja Juri Andropov riigipöörde ning kukutasid ta 1964. aasta NLKP keskkomitee oktoobripleenumil. Partei- ja riigijuhiks sai tema endine liitlane Leonid Brežnev.

Hruštšov elas oma viimased aastad sisult koduarestis. Kuni Mihhail Gorbatšovi valitsemise alguseni oli ta ametlikult maha vaikitud.

14. oktoobri sündmused Eestis:

1919 – Konstantin Pätsi ettepanekul määras Asutav Kogu riigikohtu asukohaks Tallinna. See otsus täideti alles 1935. aastal.

1941 – Saksa vägede dessant maabus Hiiumaal.

1988 – Eesti NSV ministrite nõukogu ja EKP keskkomitee ühismäärusega kästi rajada suhted väliseestlastega üldinimlike põhimõtete alusel, arendada igakülgselt kultuuri- ja majandussidemeid, mis soodustaks murrangut väliseestlaste teadvuses ning aitaks kaasa usalduse kujunemisele Eesti oleviku ja tuleviku suhtes NSV Liidu koosseisus.

1991 – Eesti sai UNESCO liikmeks.

1994 – kehtima hakkas kohalike maksude seadus.

1996 – Tartus Poe tänavas paigaldati esimene magnetkaardiga parkimisautomaat Eestis (oktoobris 1992 hakkas samas kohas tööle üldse esimene parkimisautomaat Eestis).

2005 – Sillamäel avati Euroopa Liidu kõige idapoolsem kaubasadam, AS Sillamäe Sadam.

2020 – Läti ehitusmaterjalide jaekaupluste kett Depo avas Tallinnas Avala ärikeskuses oma esimese kaupluse.

Ja maailmas:

1793 – Marie-Antoinette astus revolutsioonikohtu ette.

1813 – Baieri kuulutas Prantsusmaale sõja.

1920 – Soome kodusõda: Soome ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Tartu rahulepingu.

1964 – NLKP KK esimene sekretär Nikita Hruštšov More kukutati ametist, tema asemel sai uueks esimeseks sekretäriks Leonid Brežnev.