Kirjelda oma soovi tehisintellektile ja saad vastu töötava programmikoodi. Uudne meetod sai 2025. aasta veebruaris Andrei Karpathy juhusliku kommentaari tulemusel nimeks vibe coding ning Collinsi inglise keele sõnaraamatu leksikograafid valisid selle samal aastal aasta sõnaka.

Tänapäeval paistavad võimalikuks muutuvat paljud võimatud asjad. Seda juhul kui tegemist on andmeteks taandatava nähtusega, nende seas ka inimese programmikood – DNA. See ärgitab küsima, kas meil õnnestuks kunagi vibe code-stiilis kirjeldada, millist inimest me valmistada tahaks?

Teoorias võiks keegi TI-laborirobotiga vesteldes paluda koostada oma versiooni Inimene 0.1 (Vibe Edition) DNA järjestusest. Kood poleks eriti pikk. Inimese genoom sisaldab umbes 3,2 miljardit aluspaarist koosnevat koodirida. Sellest kodeerib ligikaudu 20 000 meie ehitamiseks vajalikku valku vaid väike osa, ülejäänu, mida on umbes 98 protsenti, sisaldab mitmesuguseid regulatoorseid järjestusi, korduvaid elemente ja evolutsioonilist pärandit.

Täna päeval tehakse ka esimesi samme väljaspool bioloogilist keha toimuva inimese embrüo või loote arengu täieliku ektogeneesi suunas, et matkida arengut viljastumisest sünnini tehistingimustes. Huvi pole pelgalt teaduslik, vaid seda ajab tagant vananev, vähe ja hilja sünnitav demograafia. Teoorias peaks sündima justkui inimene. Sellel on kaks silma, kümme sõrme, süda ja aju.

Pealiskaudsel vaatlusel ehk kasutajaliidese demo ajal paistaks tulemus biotehnoloogia triumfina. Osa sellest 98 protsendist mittekodeerivast DNA-st on aga organismi toimimiseks asendamatu, milleta poleks meie “Vibe Edition” inimene muutuvas maailmas elujõuline ega paljunemisvõimeline. Mida sellest kaasata?

Inimese programmeerimisest rääkimine paistab praegu sama võimatu, kui veel mõne aasta eest oleks olnud luua arvutiga rääkides tarkvara, rääkimata 40 aastat turul valitsenud ja ülikeerulise kommertstarkvara jutustavast loomisest. Ometi oleme tunnistajaks, et just äsja valmis, väidetavalt umbes nädalase kirjelduse tulemusel Adobe kogu tarkvara töövahendite portfoolio.

Selle autor, 15-aastase programmeerimiskogemusega Brandon Thomas avaldas nädalavahetusel veel Microsofti Word, Excel ja PowerPoint tarkvara versioonid kõikidele operatsioonisüsteemidele. Järgmisena olevat sihikul AutoCAD-i insenerijooniste tarkvara. Brandon kuulutas kommertstarkvara ajastule isegi lõppu. Ta kavatseb luua tasuta tarkvara epohhi, millel valitsevad praegu suureks ja kalliks kasvanud kommertsettevõtted.

Adobe Photoshopi klooni PhotoCraft esimeste kasutajate hinnangutes valitseb positiivne üllatus. Välimus ja kasutajaliides on originaaliga samad ega nõua millegi uue õppimist. Põhilised funktsioonid töötavad sedavõrd hästi, et tüüpilised kasutajad on saanud oma ülesanded tehtud.

Profid leiavad veel olulisi puuduseid. Brandon Thomas on kriitiliste tähelepanekutega nõus ja iseloomustab tehtut väga varajase nn alfa-versioonina. TI loodud lähtekood on kõigile saadaval ja kaastööhuvilistele avatud GitHub keskkonnas. Aastatega Adobe’i vastu kogunenud pahameel on juba motiveerinud panustama hulgaliselt abilisi. Nende panus on samuti tänu TI abile osutumas varasemast palju tõhusamaks nii ajas kui ka tulemuslikkuses.

Siinkohal võib uuesti mõelda sarnasustele bioloogiaga. Miks sisaldab meie programmikood sedavõrd palju muud materjali? Inimese arengulugu lasub üle miljonite aastate, mille jooksul tuli muuta kohanemisprotsesse ahvist erilisemaks, kaotamata samas kokkusobivust juba kasulikuks osutunud ainevahetusradadega.

Tarkvara nn puhas tuum, nagu Photoshopi pilditöötluse- ja kompositsiooni protsessid, moodustavad kogu koodimahust võrdlemisi väikese osa. Sama kordub paljude teiste tarkvarade struktuurses jaotuses. Märkimisväärne osa koodist meenutab vabrikus tööd, mida vorsti jaoks otseselt tarvis pole, aga on oluline töötajate või arvutiprogrammis tarkvaralise tuuma käigushoidmiseks.

Sinna on kogunenud läbi nelja aastakümne praktilise kasutuse nüansse. Lisandunud on failiformaate, turvalisuse ülesandeid, veebiteenuseid, varasemast võimsamat raudvara ja perifeeriaseadmeid ning veaparandusi. Peamine nn küpsete programmide mahu kasv tuleneb suurenevast vajadusest hallata erijuhte ja tagada tagasipidine ühilduvus. Osa sellest on ajalooline koorem ja osa tänaseni vajalik kaitse ootamatute olukordade vastu. Ka tänapäeva inimese DNA koodis on palju vajalikku kitsamalt Aafrikas toimetulekuks, hoolimata sellest, et meie esivanemad lahkusid sealt ca 100 000 aasta eest.

PhotoCrafti arendaja võib suure osa kommertstarkvara koormast esialgu lihtsalt kõrvale jätta. Uus tulija ei pea olema kõiges parem, eriti kui teenus on tasuta. Piisab sellest, kui ollakse hea selles, mida vajab küllaldane hulk inimesi. Varasemate kohtuvaidluste lahendite valguses ei paista, et ta rikuks mõnd seadust, aga seda näitab aeg. Võib-olla kaob sellega tarkvara loomise juurest ka juristide panus.

Võimalik, et Brandon Thomas käivitas tarkvara ökosüsteemis uue, seni isegi fantaasiates puudunud ajastu. Hea programmi loomiseks ei pea omama aastakümnete pikkust kogemust, kui osatakse oma vajadusi täpselt kirjeldada, tulemust hinnata ja juhtida tehisintellekti tööd.

Inimese puhul võib samasugune lähenemine osutuda keerulisemaks. Ent vahest enam mitte võimatuks? Ühel päeval võib tõesti sündida “Inimene 0.1 – Vibe Edition”. Ja seejärel algab tarkvara uuenduste tsükkel.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.