Poola suuruselt teises linnas Krakówis toimusid 11. oktoobril linnapea valimised, mille võitis sõltumatu kandidaat Łukasz Gibała.
Käesoleva aasta 24. mail toimus Krakówis linnapea eemaldamise referendum ja Poolas võimutseva Kodanikuühenduse (Koalicja Obywatelska; KO) linnapea Aleksander Miszalski kaotas ameti. Kui linnapea vahetamise referendumi lävend napilt ületati, siis sellega koos toimunud linnavolikogu tagasikutsumise rahvahääletuse osalusmäär jäi nõutule alla ja see jäi ametisse. Libakonservatiivile sai küsitluste kohaselt saatuslikuks linnatranspordi rohepöörde (nn “roheline tsoon”) ettekäändel toimuv külakurnamine, linna üle jõu laenamine ja korruptsioon. Poola jaoks tervikuna oli Miszalski ametikaotusel märksa parem mõju, sest peaminister Donald Tuski KO oli sunnitud selle peale laiali saatma Väike-Poola vojevoodkonna KO parteiorganisatsiooni.
Üheteistkümnendal oktoobril aset leidnud linnapea valimistel osales 44.27% hääleõiguslikest krakowlastest ja Gibała võitis need 62.12 protsendiga KO linnapeakandidaadi Monika Piątkowska 37,88 toetusprotsendi vastu.
Gibała poolthäälte osakaal on Krakówi linnapea valimiste ajaloo suurim.
Kuna ametis on jätkuvalt vana linnavolikogu ja selles kõige enam hääli ühispartei libakonservatiivide ja vasakäärmuslaste koalitsioonil (KO ja Uuspahemlased/Lewica), siis Gibała ning tema valimisliit Kraków Linnakodanikele (Kraków dla Mieszkańców) on sunnitud tegema esimestega koostööd.
Suurimal opositsiooniparteil PiS-il on volikogus 12 kohta.
Poola poliitiline väljavaade
Tuski KO enamusega libakonservatiivide ja vasakäärmuslaste ühispartei sai 2023. aasta lõpus Poolas võimule tänu ohjeldamatule süvariigi poolsele välissekkumisele ning PiS-i sisevastuoludele. Ühispartei väljavaated aasta pärast toimuvatel üldvalimistel positsioonid säilitada muutuvad tänu nii rahvusvahelise- kui sisepoliitika arengutele üha hapramaks. Poola rahva tegelikule poliitilisele meelelaadile osutavad nii päris konservatiivi Karol Nawrocki ülekaalukas võit 2025. aasta augustis toimunud presidendivalmistel, Krakówi linnapea valimised kui arvamusküsitlused, mis näitavad paremate parteide populaarsuse kasvu.
Kui valimised toimuksid täna, siis KO koguks 31–33 protsenti häältest, PiS 17–22, Konfederacja 13–15, KKP 7–9 ja Lewica 6–8 protsendi valijate toetuse. Üljäänud parteid jääksid suure tõenäosusega viie protsendise valimiskünnise alla.
Konfederacja ja KKP rõhutatud konservatiivsuse ning katoliikluse kõrval paistab PiS välja poliitilise “viisakuse ja mõõdukuse” etalonina.
Tuski, KO ja selle koalitsiooni kahjuks räägivad lisaks Ukraina- ning sellega seotud arengud. Tuski valitsus on üks Ukraina jõulisematest toetajatest Euroopa Liidus, Euroopas ja maailmas. Venemaa vastu peetav sõda on heal juhul patiseisus. Poola on Saksamaa järel riik, kus elab arvuliselt kõige rohkem Ukraina sõjapõgenikke. Paraku ei käitu viimased alati kõige paremini, mõjuvad äärmiselt koormavalt riigi sotsiaalsüsteemile ja ühiskonna sidususele ning lihtne poolakas hakkab suurearvulisest ukraina kogukonnast ilmselgelt väsima. Mida võimendab Ukraina valitsuse põikpäisuseni küündiv kohalike vasakäärmuslaste fašismi ja natsionaalsotsialismi (nn punamusta liikumise) lembus, millega seoses on poola rahval Teise Maailmasõja ajast äärmiselt valusad mälestused.
Uued Uudised
Related Posts
