1803 – Tartu ülikoolis hakati õpetama eesti keelt.
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi veebilehel on eesti keele õpetamise ajaloo kohta kirjas järgnev:
Eesti keelt hakati Tartu Ülikoolis õpetama 1803. a. Esimene eesti keele lektor oli Friedrich David Lenz. Põhikirja järgi kuulus filosoofiateaduskonna koosseisu eesti ja soome keele lektor (alates 1817. aastast eesti keele lektor), kelle ülesandeks oli õpetada praktilist eesti keelt teoloogiaüliõpilastele. Üle saja aasta oli eesti keele lektor ainus eesti keele õppejõud Tartu Ülikoolis.
1837. aastal sai eesti keele lektoriks esimene eestlane Dietrich Heinrich Jürgenson. 1842. aastal kutsuti eesti keele lektoriks Friedrich Robert Faehlmann, kes oli juba tõeline keeleuurija, ühendades praktilise eesti keele õpetamise eesti keele grammatika teadusliku käsitlusega.
Lähemalt võib lugeda juba instituudi kodulehelt.
13. oktoobri sündmused Eestis:
1803 – Tartu ülikoolis hakati õpetama eesti keelt.
1919 – Jõgeva ja Nuustaku said aleviks.
1950 – sündis dirigent Peeter Lilje
1972 – Nõukogude Liidus ametlikul visiidil olnud Iraani šahh Mohammad Reza Pahlevi ja šahinna Farah Pehlevi külastasid kahepäevasel visiidil Tallinna.
1982 – öösel puhkes tulekahju Tallinna Niguliste kirikus.
1982 – Tallinnas algas kolm päeva kestnud üleliiduline teaduslik-praktiline konverents «Ideoloogiavõitluse teravnemine maailmaareenil ja töötajate poliitiline kasvatamine.» Põhiettekandega esines NLKP Keskkomitee sekretär Konstantin Russakov.
1987 – Tallinnas algas kolm päeva kestnud üleliiduline teaduskonverents «Nõukogude rahvaste ühine ajalooline saatus : möödanik ja kaasaeg». Ürituse organiseerisid EKP Keskkomitee, Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia ja Eesti NSV TA Ajaloo Instituut.
2014 – suri näitleja, dirigent ja poliitik Tarmo Leinatamm
Ja maailmas:
787 – lõppes II Nikaia kirikukogu.
1307 – Prantsuse kuningas Philippe IV lasi oma riigis kõik Templiordu rüütlid arreteerida ja nende varad konfiskeerida, süüdistades neid ketserluses ja ebamoraalsuses.
1792 – asetati paika Valge Maja nurgakivi.
1837 – Prantsusmaa vallutas Alžeerias Constantine´i.
1880 – Transvaali Vabariik kuulutas end iseseisvaks.
1923 – Ankarast sai Türgi uus pealinn.
1925 – sündis Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi endine peaminister Margaret Thatcher
1941 – sündis USA laulja ja laulukirjutaja Paul Simon
1944 – Punaarmee okupeeris Riia.
1988 – Radioaktiivse süsiniku meetodil tõestati, et Torino surilina on võltsing ning pärineb keskajast.
2016 – Suri Tai kuningas Bhumibol Adulyadej (asus troonile 9.06.46, oli troonil 70 aastat ja 26 päeva, temast rohkem oli troonil vaid Louis XIV ja Elizabeth II).
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2026 | ||||||
13. oktoober on Gregoriuse kalendri 286. (liigaastal 287.) päev. Juliuse kalendri järgi 30. september (1901–2099).
Sündmused
- 1803 – Tartu ülikoolis hakati õpetama eesti keelt.[1]
- 1919 – Jõgeva ja Nuustaku said aleviks.
- 1982 – öösel puhkes tulekahju Tallinna Niguliste kirikus.
- 1982 – Tallinnas algas kolm päeva kestnud üleliiduline teaduslik-praktiline konverents "Ideoloogiavõitluse teravnemine maailmaareenil ja töötajate poliitiline kasvatamine." Põhiettekandega esines NLKP Keskkomitee sekretär Konstantin Russakov.[2]
- 1987 – Tallinnas algas kolm päeva kestnud üleliiduline teaduskonverents "Nõukogude rahvaste ühine ajalooline saatus : möödanik ja kaasaeg". Ürituse organiseerisid EKP Keskkomitee, Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia ja Eesti NSV TA Ajaloo Instituut.[2]
Maailmas
- 787 – lõppes Nikaia II kirikukogu.
- 1307 – Prantsuse kuningas Philippe IV lasi oma riigis kõik Templiordu rüütlid arreteerida ja nende varad konfiskeerida, süüdistades neid ketserluses ja ebamoraalsuses.
- 1792 – Valgele Majale pandi nurgakivi.
- 1837 – Prantsusmaa vallutas Alžeerias Constantine´i.
- 1880 – Transvaali Vabariik kuulutas end iseseisvaks.
- 1872 – Soomes Poris alustas tegevust Soome Rahvusteater.
- 1884 – rahvusvaheline meridiaanikonverents Washingtonis leppis kokku nullmeridiaani asukoha Greenwichi tähetorni läbivana.
- 1914 – USA leiutaja Garrett Morgan sai patendi gaasimaskile.
- 1923 – Ankarast sai Türgi uus pealinn.
- 1944 – Teine maailmasõda, Idarinne: Punaarmee okupeeris Riia.[3]
- 1970 – Saksamaal Hesseni liidumaal jõustus esimene andmekaitseseadus maailmas.
- 1983 – Chicagos peeti Advanced Mobile Phone Service'i võrgus esimene eramobiilikõne maailmas.
- 1988 – radioaktiivse süsiniku meetodil tõestati, et Torino surilina on võltsing ning pärineb keskajast.
- 1994 – avaldati veebibrauseri Netscape Navigator esimene versioon.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 13. oktoobril
- 1885 – Peeter Ruubel, eesti advokaat
- 1887 – Jozef Tiso, slovaki poliitik ja katoliku preester
- 1890 – Mari Möldre, eesti näitleja
- 1891 – Herman Hoogland, hollandi kabetaja
- 1921 – Yves Montand, prantsuse laulja ja näitleja
- 1925 – Margaret Thatcher, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi endine peaminister
- 1934 – Nana Mouskouri, kreeka laulja
- 1941 – Paul Simon, USA muusik
- 1950 – Peeter Lilje, eesti dirigent
- 1962 – Marika Vaarik-Soo, eesti näitleja
- 1969 – Elmo Kassin, eesti suusataja
- 1982 – Ian Thorpe, austraalia ujuja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 13. oktoobril
- 54 – Claudius
- 1825 – Maximilian I, Baieri kuningas
- 1927 – Heinrich XXIV, endine Reußi noorema liini vürst
- 1981 – Philippe Étancelin, Prantsusmaa võidusõitja
- 2008 – Hendrik Toompere seenior, eesti näitleja ja lavastaja
- 2014 – Tarmo Leinatamm, eesti näitleja, dirigent ja poliitik
- 2016 – Dario Fo, itaalia näitekirjanik, näitleja ja lavastaja
- 2016 – Bhumibol Adulyadej, Tai kuningas
- 2017 – Henn-Kaarel Hellat, eesti proosakirjanik ja luuletaja
- 2023 – Rein Saluri, eesti kirjanik ja tõlkija
- 2023 – Louise Glück, Ameerika Ühendriikide luuletaja ja professor
Pühad
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 111 - 1 2 Mati Graf. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 127, 227
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. august 2016. Vaadatud 23. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Related Posts
Põlisasukad jõudsid Ameerikasse varem kui pikalt arvatud
