
Täna vannutatakse ametisse president Ülle Madise
Kes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More, kes pandi paika Riigikogu enamuse toel ilma ühegi konkurendita. EKRE on alati olnud seda meelt, et presidenti peaks saama valida rahvas ehk tuleks kehtestada riigipea otsevalimised.
Ka tuleks üle vaadata presidendi roll. Näiteks lahkuv president Alar Karis kurtis, et Eesti riigipea on sisuliselt välispoliitika kujundamisest kõrvale jäetud ja talle antakse vaid ette juhtnöörid. Ta märkis, et peaministri asemel võiks hoopis president esindada Eestit NATO tippkohtumistel või Euroopa Ülemkogul.
Karis on öelnud ka, et endise teadlasena on tal väga raske teiste sõnumeid edasi kanda, kui ta ise protsessis osaline ei ole või sellesse ei usu. Ta tõi välja, et julmalt öeldes antakse presidendile lihtsalt juhtnöörid ette.
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets ütles ERRile, et presidendi otsevalimised annaks presidendile suurema otsustusõiguse. “Auvahtkond ei päästa presidenti, tuleb sisu juurde minna,” nentis ta.
“Anda talle ka välispoliitikas rohkem iseseisvat mõtlemisõigust ja mitte pidada teda välisministeeriumi puudliks, kes kohe visatakse Kadriorust välja, kui ta avaldab ühe mõtte,” lisas Poolamets.
Poolamets arutleb ka Karise viimastes intervjuudes öeldu üle: “Oleme pikalt rääkinud, et presidendi lahtisidumiseks valitsuskoalitsiooni teenijatüdruku staatusest, tuleks presidenti otse valida. Karis tunnistab, et teda koheldi nagu jalamatti, kellel ei tohtinud olla mingit oma arvamust, taheti otsesõnu kõrgest kantslist rahvale valetama panna. 1% toetusega partei väliminister andis presidendile jultunult jalahoobi, kui see paaril korral julges iseseisvad mõtteavaldusi lisada. Riigivõimu legitiimsus kannab rängalt, kui aastaid valitsevad mudaliigasse kukkunud erakonnad, kes on pettusega võimule tulnud. Nemad valivad oma kahe peale kokku 11 % abil presidendi, nemad määravad riigikohtunikud, nemad määravad õiguskantsleri, nemad mehitavad ministeeriumite tippjuhtkonna. Erakorralisi valimisi praktiliselt esile kutsuda ei saa, ning seda polegi kunagi juhtunud. Aitaks vähemalt võimude lahususe nimel tegutsemine, et riik ei oleks Juku-Kallede juhtida, kelle erakond ei julge isegi Riigikogu valimistel nimekirja välja panna. Juku-Kalle näitab sümboolselt, et riigivõim on hakanud lisaks legitiimsuse kaotusele lihtlabaselt parmustuma, kui Eestit esindavad välismaal persoonid, kelle kogu aeg kulub lakkumisele ja tuikumisele ning Eesti poolele saadetakse teade, et delegatsioone enam külla ei oodata. Poliitika parmustumise tõttu lastakse allamäge aastakümnete pikkune diplomaatiline töö. Kõik see on kokkuvõttes suur julgeolekurisk, sest riik tugineb ka kodanike usaldusele, mis on praeguse koalitsiooni jaoks lootusetult kaduma läinud.”
Karis tunnistas, et teda ei kaasatud välispoliitika kujundamisse, lisaks anti juhtnööre valetada Rail Balticu valmimise osas. Alar Karis: “Meie riigi president ei osale välispoliitika kujundamisel. Kui päris julmalt öelda, siis antakse juhtnöörid ja tehtagu! Erinevalt teistest riikidest, mis meil lähedal on, kus osaletakse selles protsessis. Ja minul, olles endine teadlane, on väga raske teiste sõnumeid kanda, kui ma ise ei ole [protsessis] osaline või ma sellesse ei usu.”
“No kõige lihtsam näide on Rail Baltic, kus mulle igal pool öeldakse, et ma pean seda rääkima, et see saab 2030 valmis. Ma ütlesin, et ma ei saa seda rääkida, sest ma tean, et see 2030. aastaks valmis ei saa! Ja täna me oleme selles olukorras, et ta ei saa valmis. Aga see surve, et me peame näitama välispoliitiliselt kui oluline see on! No miks me peame valetama! Või ennast uskuma panema, et asjad toimivad?!”
Paraku on see kõik tagantjärele lalin…