Luikmel viitas, et Venemaa oli juba suvel kütusekriisi tõttu sunnitud oma eksporti piirama. “Venemaa oli sunnitud esmalt ekspordi piirama ja välja lülitama ning teiseks ostma Aasiast endale juurde diislikütust, mis oli toodetud samast Indiale müüdud naftast,” selgitas ökonomist.

Kuna Venemaal kehtis seni ekspordikeeld ja käimas on üleminek talvediislile, tuleb kütuse loovutamine siseturu arvelt.

“Tänases olukorras võib piltlikult öeldes eeldada, et ta peab suure osa sellest diislist kusagilt ostma või siis tegema suuri kompromisse,” märkis Luikmel, lisades, et Venemaa peab seda diiselkütust maailmaturule paiskama oma inimeste arvelt.

“Kuni hetkeni, mil Trump Putiniga diisli ostmises justkui kokku leppis, kehtis Venemaal diisli ekspordikeeld, mida on pidevalt pikendatud ja mis oleks pidanud kehtima oktoobri lõpuni. Venemaal on ülimalt raske seda kütust omaenda inimeste arvelt välja müüa. Ainukene leevendus on see, et Venemaal olid valimised kaks kuud enne kui Ühendriikides vahevalimised, nii et see kergenduse hetk võib Putini jaoks käes olla, kuigi valimistulemustes muidugi mingit pinget ei olnud,” selgitas Luikmel.

Mõju USA tanklahindadele on olematu

Donald Trumpi samm kütuse sisseveoks ei pruugi aga Ameerika tarbijale oodatud kergendust tuua. Luikmeli sõnul räägitakse hindade osas parimal juhul sentidest, sest diislikütuse tanklahinnad on praegu tavapärasest 70–80 protsenti kõrgemad.

Eksperdi hinnangul on tehing eelkõige poliitiline manööver, mis võib vahetult enne valimisi päädida lisameetmetega: “Tegelik labane trikk oleks see, kui nädal enne eelvalimisi keelataks diisli eksport Ühendriikidest. Kui selle eel toimus ka tehing Putiniga, siis see justkui võimendab tulemust.”

Samas hoiatas ta, et selline ekspordikeeld võiks USA-s tekitada hoopis bensiinipuudujäägi, kuna rafineerimisel toodetakse mõlemat kütust koos.

“Kui diislit hakkab üle jääma, hakatakse ka bensiini vähem tootma, mistõttu võib Ühendriikides jabural kombel tekkida diislikütuse ülejääk ja bensiini puudujääk, mida ei saa samuti lasta sündida,” lausus Luikmel.

Hinda kruvivad eelkõige Lähis-Ida pinged

Rääkides globaalsest kütusedefitsiidist, rõhutas Luikmel, et ehkki Ukraina löögid Vene rafineerimistehastele mõjutavad turgu, on Pärsia lahe piirkonna sündmustel ja meretranspordi julgeolekuriskidel oluliselt suurem kaal.

“Täna on Pärsia lahe efekt globaalsem ja oluliselt suurema mõjuga, sest see on maailma naftaturult võtnud ära umbes kolm kuni viis protsenti ehk tekitanud defitsiiti juurde,” sõnas Luikmel.

Rünnakud ja terrorism tõstavad hüppeliselt laevanduse kindlustuskulusid, mis kergitavad toornafta ja rafineerimismarginaalide hindu kogu maailmas.

“See maagiline 100-dollariline barrelihind nafta puhul on futuuride ehk tulevikutehingute hind, samal ajal kui hetketehingud toimuvad praegu juba 130 dollari kandis,” tõdes Luikmel, lisades siiski, et kuigi oleme turule defitsiiti juurde tekitanud, siis maailma naftavarude seisu arvestades katastroofiga veel tegemist ei ole.

“Maailma naftavarudest oleme kevadel alanud sõja jooksul ära tarbinud kuus päeva umbes 60-päevasest varust,” lausus ta.