Euroopas räägitakse üha enam võimalikust Venemaa rünnakust NATO idapiiri äärsete riikide vastu. Seetõttu tugevdavad Balti riigid ja Poola kiiresti oma idapiiri.
Eesti tutvustas hiljuti oma panust Balti kaitseliini – mis koosneb tankitõrjetõketest, punkritest ja kaevikutest – ning mida rajatakse piirkonna idapiirile, vahendab Yle.
Poola idapiirile rajatud ulatuslikku kindlustuste süsteemi nimetatakse „Idakilbiks” (Eastern Shield). Riigid on ammutanud kindlustuste rajamisel kogemusi Ukrainast, kus nii Venemaa rünnakud kui ka Ukraina vasturünnakud on korduvalt takerdunud tugevalt kindlustatud kaitseliinide taha.
Sõda Ukrainas on taastanud kindlustamise tähtsuse – tegevuse, mida varem peeti suures osas iganenuks ja sõjapidamises liiga staatiliseks.
Soome kaitseväe endine luureülem ja praegune Euroopa Parlamendi liige Pekka Toveri rõhutab, et Soome valmistub samuti oma idapiiri osaliseks kindlustamiseks. See meede võetakse viivitamatult kasutusele, kui olukord seda nõuab.
Soome ei ole siiski asunud oma idapiiri ennetavalt kindlustama nagu on teinud Balti riigid ja Poola. Pekka Toveri sõnul mängivad selles rolli vähemalt kaks tegurit.
„Soomes soosib maastik ja kliima pigem kaitsjat kui ründajat. Rünnaku alustamine Soome maastikul on üsna keeruline,” rõhutab ta.
Toveri märgib, et Balti riikides – ja teatud määral ka Poolas – on maastik ründajale soodsam kui Soomes. Seetõttu on kindlustamine mõttekas, kui eesmärk on takistada vaenlase kiiret edasitungi piirilt riigi sisemusse.
Soomes pidurdavad metsad, sood, kaljupaljandid ja veekogud vaenlase edasitungi tõhusalt ka ilma kindlustusteta. Maastikku saab ära kasutada ka kaitse korraldamisel.
Toveri sõnul puudub Balti riikidel ka sõjalisteks operatsioonideks vajalik operatiivsügavus – teisisõnu pole neil piisavalt territooriumi, et pidada lahingutegevust omaenda piirides. „Kui vaenlane tungib seal sada kilomeetrit edasi, on mäng sisuliselt läbi,” lausus ta.
Toveri rõhutab, et Soome plaan ei näe ette lasta Venemaal Soome pinnal sõda pidada, selle asemel on eesmärk – kooskõlas NATO doktriiniga – lüüa agressorile vastu ajal, mil ta viibib veel piiri Venemaa-poolsel küljel või hiljemalt vahetult piiril.
Toveri sõnul on Soome oma kindlustusvõimekust säilitanud ja arendanud kogu sõjajärgse aja vältel. Viimased õppetunnid on saadud Ukraina sõjast.
Praegu ehitatakse Soome kindlustusi suures osas valmiskomponentidest, mis pannakse eelnevalt valitud kohtades lihtsalt kokku. See võimaldab vajaduse korral kindlustusi kiiresti püstitada.
Kuid kas Soomel on tegelikult aega kindlustusi rajada, kui olukord peaks kiiresti eskaleeruma?
Pekka Toveri leiab, et aega on piisavalt, kuna luureandmed annaksid Venemaa kavatsustest varakult märku.
„Venemaa ei saa meid lihtsalt ootamatult rünnata. Soome vastu suunatud maismaasissetungi võimekuse saavutamiseks peaks ta tegema ulatuslikke ettevalmistusi. Me kindlasti märkaksime neid ettevalmistusi,” kinnitab Toveri.
Related Posts
