Praegu on meie planeet tihedalt asustatud. Kunagi liikus aga väike rühm inimesi kahele hiiglaslikule mandrile, kus enne neid ühtegi inimest ei elanud. Millal see ajalooline samm täpselt toimus, on teadlasi vaidlema pannud juba üle saja aasta.

Nüüd näitab värske paleogenoomika andmetele toetuv ülevaade, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse varem, kui pikalt arvati. Nad jagunesid allpool mandrijääd eri harudeks juba umbes 15 500 aastat tagasi.

Ameerika Ühendriikide Kansase Ülikooli antropoloogid kõrvutasid uusi geeniandmeid varasemate arheoloogiliste leidudega. Analüüsitud teave pärines varasematest uuringutest, mis hõlmasid ühtekokku 1200 muistse ameeriklase säilmeid.

Teaduses valitses pikalt arusaam, et esimesed asukad liikusid Põhja-Ameerikasse umbes 13 500 aastat tagasi läbi sulava jäävaba koridori. Uus ülevaade tõi aga esile, et põlisameeriklaste esivanemate põlvnemises tekkis jagunemine põhja- ja lõunapoolseteks harudeks tuhandeid aastaid varem: seda tõenäoliselt asukohtades, mis jäid mandrijääst lõunasse.

Uuringust ilmnes seegi, et Lõuna-Ameerika asustamine oli keeruline ja mitmeetapiline protsess. Enne 9000 aasta tagust aega saabus sinna üks rühm inimesi. Hiljem toimus samas ulatuslik elanikkonna vahetus teise rändelaine toel. Veel üks hilisem ränne, mis leidis aset umbes 2500 aastat tagasi, tõi Kariibi mere saartele ja Lõuna-Ameerikasse geene, mis on seotud tänapäeva Kesk-Ameerika elanike omadega.

Kuidas klapivad need geeniandmed aga viimasel ajal arheoloogide leitud enam kui 20 000 aasta vanuste asustusjälgedega: näiteks 23 000 aasta vanuse White Sandsi leiukohaga? Teadlaste sõnul hakkasid teadaolevad iidsed geeniliinid rohkem hargnema alles umbes 21 000 aastat tagasi.

Kui inimesed tõesti elasid mandril enne viimast jääaega, kuulusid nad tõenäoliselt geeniliini, mis ei jätnud tänapäevani püsivaid järeltulijaid. Või siis pole teadlased lihtsalt veel nende pärilikkusainet avastanud. Esimesi ameeriklasi ongi väga keeruline uurida, sest tilluke inimrühm sisenes tühjale territooriumile. Füüsilisi jälgi on neist maha jäänud väga vähe ja needki on pikalt olnud loodusjõudude meelevallas.

Uuring ilmus ajakirjas Current Opinion in Genetics & Development.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.