Politsei on naabrite vihjete põhjal Nõmmel tabanud kaks suuremat sisserändajate gruppi: juulis 15 ja möödunud pühapäeval kümme ebaseaduslikku sisserändajat. Ka Nõmme lähistelt TalTechi juurest on suuri gruppe tabatud.

Alates 21. juulist on PPA Eestis kinni pidanud 352 ebaseaduslikku sisserändajat.

Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Rainis Sinikas rõhutas, et kinnipeetud migrantide hulk on jagunenud erinevate linnaosade vahel.

Sisserändajate tabamist Nõmmel soodustab linnaosa eripära, kus kohalikud tunnevad üksteist nägupidi ning võõrad torkavad silma.

“Kinnipidamise hetk on suures ulatuses seotud migrantide elukohaga. Läbi smugeldaja otsivad nad endale elukoha kuhugi Tallinna linnaossa. Kuna Nõmme on väike aedlinn, kus paljud naabrid üksteist tunnevad, äratab teisest rahvusest inimeste hulk tähelepanu,” rääkis Sinikas.

“Südalinnas ei pruugita tipptunni ajal liikuvaid inimesi tähele panna, kuid väikeses aedlinnas märgatakse kindlasti palju rohkem, kes seal ringi liiguvad, ja seetõttu tuleb ka teavitusi rohkem,” lisas ta.

Pühapäevane reid Nõmmel sai alguse sellest, kui naabrid märkasid maja ees kahte tumedanahalist isikut, kellest teavitasid politseid. 

Politsei sõitis sündmuskohale ning pidas mõlemad mehed kinni. Kontrollimisel selgus, et tegemist on ebaseaduslikult riigis viibinud Sudaani meestega. Suhtluse käigus ilmnes, et piirkonnas varjab end veel mitu inimest. Seejärel politsei käivitas piirkonnas otsingu, kuhu kaasati nii politseipatrullid, teenistuskoerad kui ka päästeamet. 

“Üldjuhul on praktika olnud see, et sellist ärajooksmist ja asjade mahajätmist väga tihti ette ei tule, aga seekord oli nii,” nentis Sinikas. 

Juulis toimunud juhtumi korral selgus, et migrandid kogunesid lühiajalisele üüripinnale. Pühapäeval toimunud juhtumi korral politsei veel täpsustab asjaolusid.

“Me selgitame praktiliselt kõikide juhtumite puhul välja, kas nad on juba Eestis ööbinud. Kui nad on Eestis ööbinud, kontrollitakse seda majutusasutust või korterit, mida lühiajaliselt üüripinnana kasutati. Samuti tehakse detailideni kindlaks nende teekond: mitmekesi ja kust nad tulid. Pidevate ja järjepidevate menetlustoimingute käigus selgitatakse välja isikute taust ja see, kas me võime antud aadressilt veel migrante tabada. Praktika on näidanud, et teinekord sealt ka tabamusi tuleb,” rääkis Sinikas.

Oktoober on PPA jaoks kulgenud praktiliselt pausideta ja politsei on järjepidevalt erinevaid gruppe kinni pidanud. Suur osa on tabatud Tallinnas, väiksem osa ka Pärnus ja Kesk-Eestis. Ka esmaspäeval pidas PPA kesklinnas kinni seitsmeliikmelise migrantide grupi.

Politsei prognoosib, et rändesurve niipea ei kao ja võib enne talve suureneda.

PPA saab pidevalt vihjeid võimalike ebaseaduslike sisserändajate kohta. Kuigi suur hulk migrante on pärit Aafrika riikidest, pole politsei sõnul vihjed olnud rassipõhised – pigem hakkab ebaseaduslike sisserändajate puhul silma nende käitumine ja määrdunud riided. 

“Kuna ilmad on porised, on paljud tabatud grupid samuti porised,” märkis Sinikas.

Sisseränne on pannud PPA ja teiste asutuste ressursid tugeva surve alla. Tallinna kinnipidamiskeskuses on üle 250 inimese. 

“Olukord on keeruline ja see võib kriisisituatsiooniks üle minna. Erinevad instantsid, sealhulgas halduskohtud ja omavalitsused, on ülekoormatud. Tellime tõlget ja kogu meie koostööpartnerite võrgustik on suure pinge all,” ütles Sinikas.

Migrandid jõuavad Eestisse enamasti Valgevenest läbi Läti. Ühe migrandi tagasisaatmine kestab enamasti üle kuu ning tänaseks on Eesti Lätti saatnud 105 migranti. Et sisserändaja tagasi saata on vaja kindlaks teha, et ta just sealt riigist tuli.

Pühapäeval tabatud grupp koosnes sudaanlastest, esmaspäeval tabatud grupp somaallastest. “Hästi palju on Bangladeshi, aga ka Pakistani ja Afganistani kodanikke. See ring on päris lai ja kinni on peetud ka inimesi Etioopiast ja Eritreast,” lisas Sinikas. 

Kinnipidamiskeskusesse pannakse erinevatest rahvustest inimesi ja selle tõttu on ka keskuses konflikte tekkinud.

“Seal ei ole palju vaja, kas või telekapuldi pärast on erimeelsusi ja tõuklemist olnud. Seni oleme suutnud suuremaid konflikte ennetada ja ära hoida, aga selliseid tõuklemisi ja omavahelisi tülisid ikka on,” rääkis Sinikas.

Migrandid on menetluste käigus rääkinud, et enamasti on nende sihtriik Hispaania More või Saksamaa, lähiriikidest aga Soomest.

“Osad inimesed ütlevad, et tahavad Eestisse jääda, aga kas see on nende enda soov või päheõpitud legend, tuleb samuti menetluse käigus välja selgitada,” märkis Sinikas.