Teadus

Teadlased «ehitasid» Eesti metsast digitaalse kaksiku ja lasid virtuaalsetel omanikel seal raiuda – loe, mida üllatavat teada saadi

Teadlased «ehitasid» Eesti metsast digitaalse kaksiku ja lasid virtuaalsetel omanikel seal raiuda – loe, mida üllatavat teada saadi
  • Tellijana loed uudiseid äpis reklaamivabalt.
  • Postimehe ja maakonnalehtede piiramatu lugemisõigus, Kuku raadio saadete järelkuulamine.
  • Digiajakirjad Naine, Reis, Lemmik ja Kodu
Artikli kokkuvõtte lugemiseks telli Postimees

Kui öelda, et Eestis raiutakse aastas teatud hulk metsa, ei saa sellest veel teada, kus need raied toimuvad ja millise metsa nad alles jätavad. Tartu Ülikooli teadlased on seepärast loonud mudeli, mis jagab Eesti metsad miljoniteks päriselt olemasolevateks eraldisteks ja laseb virtuaalsetel omanikel nende üle otsuseid teha. Arvesse lähevad nii puude vanus ja väärtus kui ka kaitsepiirangud, naaberraied ja omaniku tüüp. Tulemuseks pole üks number, vaid kaart võimalikust Eesti metsast aastal 2050. Milline pilt avaneb siis, kui metsanduse tulevik mängitakse läbi maatükk maatüki haaval?

Mida näitaks Eesti mets, kui seda vaadata mitte hektarite ja keskmiste numbrite, vaid iga konkreetse metsalapina koos omaniku otsustega? Tartu Ülikooli teadlased on loonud mudeli, mis laseb virtuaalsel metsamaastikul liikuma „agendid“ – erinevat tüüpi metsaomanikke, kelle valikud kujundavad raiete ulatust ja paiknemist.

Uurimus, mis ulatub praegusest metsaregistrist kuni 2050. aastani, ei paku ühtainust vastust raiemahu vaidlusele. Küll aga näitab see, kuidas omavahel põimuvad majanduslikud motiivid, kaitsepiirangud ja metsa vananemine – ning miks ei pruugi tuleviku mets välja näha nii, nagu senised üldistused on eeldanud.

Näita mulle Google’i otsingus Postimeest!

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga