„Ma nägin unes, et tegin midagi valesti ja abikaasa kaebas mu peale, andis politseisse üles,“ meenutab aastaid teadliku unenägemisega tegelenud Leonhard Järvis. Hommikul silmi avades teadis mees suurepäraselt, et tegemist oli kõigest unenäoga. Abikaasa polnud teda reetnud ega politseisse kaevanud. Ometi ei suutnud ta solvumisest kuidagi lahti lasta.

„Ma ärkasin hommikul üles ja olin nii pahane tema peale. Ma teadsin, et kõik, mis ma näen, olen mina ise. Ma ei saa süüdistada mitte kedagi teist selles, et tema minu unes niimoodi käitus.“ Aga katsu sa südamele selgeks teha, et tegemist oli kõigest unenäoga! „Nädal aega olin pahane!“ tunnistab Järvis.

„Nagu argielus oleks muidu vähe probleeme, nüüd tassime neid unenägudest ka kaasa!“

Järvise sõnul pole selline nähtus sugugi haruldane. Unenäos kogetud reetmine, solvumine või hirm võib jätta sedavõrd tugeva emotsionaalse jälje, et see ei kao ka pärast ärkamist. „Kui sa hakkad inimestega rääkima, siis see emotsioon, mis tuleb unenäost kaasa, on vahel niivõrd tugev – kuidas sa said mind reeta või kuidas sa said niimoodi käituda –, et see lahustub alles pika aja peale,“ selgitab Järvis.

Ta väidab, et on kuulnud koguni inimestest, kes kannavad unenäos kogetud solvumist endaga kaasas terve kuu või rohkemgi. Nii et kui kallim hommikul mossis näoga ringi käib ja sulle etteheitvaid pilke heidab, tasub ehk enne tüli alustamist küsida: „Kallis, mida ma sulle täna öösel unes tegin?“ Sest nagu selgub, võib inimene päriselus olla täiesti süütu, aga unenäos juba ammu süüdi mõistetud!

Vaata põnevat saadet Leonhard Järvisega SIIT!