Kui inimene kardab näiteks vaktsineerimise tüsistusi-kõrvaltoimeid, on Rospu sõnul vaja ühest küljest jagada tõenduspõhist infot, teisest küljest saab tervishoiutöötaja toetada oma isikliku töökogemusega. „Aastaid ja aastakümneid vaktsineerimist näitab selgelt kätte, et kõige sagedasem vastus vaktsineerimise kõrvaltoimete kohta uurides, on: ma ei saanud mitte midagi aru. Tänapäevased vaktsiinid on väga puhtad, ohutud ja tõhusad,“ ütleb ta ja lisab, et muidugi peab kõrvaltoimest ausalt rääkima.
Sageli taandub kõik rahale
„Iga kord, kui keegi räägib sotsiaalmeedias ükskõik millest ning ütleb, et kahtle selles ja usalda hoopis mind, vaatan esimese asjana selle inimese konto profiili ja seal olevaid linke,“ toob Juhansoo välja ühe olulise nipi sisulooja tausta kontrollimiseks. Kui sisulooja müüb mõnd koolitust, eneseabikursust, toodet või midagi muud, ei tasu teda automaatselt usaldada.
Kui inimene midagi müüb ja samal ajal sinus kahtlusi süvendab, on tal selleks sageli põhjus. „See motivatsioon on raha. Kui keegi püüab terviseteemade pealt raha teenida, tasub olla ettevaatlik,“ selgitab Juhansoo ja lisab, et mõnikord võib müüja motiiv olla tõepoolest hea. „Aga mulle tundub, et kui inimese eesmärk on päriselt inimesi harida tõese infoga, ei ole 99 protsendil juhtudest selle taga koolituse või paketi müümist.“
Äärmuslik sisu püüab rohkem tähelepanu
Negatiivne ja äärmuslik sisu levib sotsiaalmeedias paremini kui tasakaalustatud tervisenõu, sest see tekitab tugevamaid emotsioone. Inimaju pöörab negatiivsele teabele rohkem tähelepanu ning hirmu, viha ja ärevust on lihtsam esile kutsuda kui tugevaid positiivseid emotsioone. „Tavalisel soovitusel – söö rohkem köögivilju – on keeruline tähelepanu pärast võistelda näiteks äärmusliku väitega, mis ütleb, et mõni tavaline toiduaine ohustab inimest ja tema lapsi ning valitsus varjab selle kohta tõde,“ ütleb sotsiaalmeediaekspert.
Seda soodustab sotsiaalmeediaplatvormide äriloogika: TikTok, Instagram ja teised platvormid teenivad seda rohkem, mida kauem inimesed seal aega veedavad. „Piltlikult öeldes käib kogu aeg võitlus meie silmamunade pärast,“ sõnab Juhansoo. Mida rohkem algoritm sellist sisu võimendab, seda suuremaks muutub tõenäosus, et see jõuab inimeseni, kes ei oska või ei jõua väiteid põhjalikult kontrollida. „Nii võib ka alusetu terviseväide leida endale uskujaid, kuigi suur osa video esialgsetest vaatajatest suhtus sellesse kriitiliselt,“ räägib Juhansoo.
Kuigi kriitilist meelt tasub hoida, ei pea kogu aeg kõike kontrollima. Juhansoo püüab oma praktikas vältida tunnet, et inimene peaks kontrollima igat infokildu. „See viib selleni, et lõpuks ei jaksata enam midagi kontrollida, sest infot on liiga palju. Juba see on väga hea samm, kui ta võtab kaks sekundit, avab profiili ja vaatab, mida inimene enda tutvustuseks kirjutanud on,“ ütleb Juhansoo.
