
Põhja-Sakala vallavolikogu otsustas, et Maalasti ja Paaksima küladesse kavandatava tuulepargi planeerimist ei alustata. Arendaja Windskreen OÜ vaidlustas otsuse kohtus ja nõudis, et vald peaks planeeringuga siiski alustama. Tartu Halduskohus jättis 7. septembril arendaja kaebuse rahuldamata, leides, et vald oli oma otsust piisavalt põhjendanud, arvestanud erinevate huvidega ning teinud õiguspärase otsuse. Tegemist on esimese astme kohtuotsusega ning ei ole teada, kas otsus on edasi kaevatud.
Viimastel aastatel on tuuleparkide planeerimisega kaasnenud üsna kummaline olukord. Riik seab taastuvenergia eesmärgid, arendajad esitavad taotlusi ja kohalikud omavalitsused peavad otsustama, mida oma territooriumile lubada. Samal ajal kardetakse üha enam arendajatega kohtusse sattuda. Nii võibki tekkida olukord, kus planeeringuid algatatakse ja menetletakse aastaid ka siis, kui juba alguses on teada tõsised takistused nende elluviimiseks. Põhja-Sakala juhtum näitab, et alati ei pea nii toimima.⠀
Valla otsuse tugevus seisnes selles, et tuulepargist keeldumist ei põhjendatud üksnes kohalike elanike vastuseisuga. Kuigi üle 1000 inimese oli andnud allkirja eriplaneeringute algatamata jätmiseks, tugines vald eelkõige konkreetsetele asjaoludele.
Kavandatav ligi 488 hektari suurune ala paiknes täielikult maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialal ning oli peaaegu tervikuna metsamaa. Piirkonnas asusid I ja II kaitsekategooria linnuliikide elupaigad ja pesitsusalad. Lisaks oli Keskkonnaagentuuri uuringus hinnatud piirkonda tuuleenergeetika arendamiseks üsna sobimatuks.⠀
Vald sidus need asjaolud kehtivate planeeringute ja looduskaitseliste nõuetega ning põhjendas, miks just selles asukohas ei ole tuulepargi rajamine perspektiivikas. Kohus nõustus, et piisavalt selgete takistuste korral ei pea alustama kulukat ja pikaajalist menetlust, millel puudub reaalne väljavaade soovitud tulemuseni jõuda.⠀
Kohus rõhutas ka seda, et kohalikul omavalitsusel on planeerimisküsimustes ulatuslik kaalutlusruum. Arendajal on õigus nõuda oma taotluse õiguspärast läbivaatamist, kuid tal ei ole õigust nõuda, et vald peab eriplaneeringu igal juhul algatama.⠀
Eriti oluline on kohtu seisukoht: “𝐎𝐭𝐬𝐮𝐬𝐭𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞𝐥 𝐞𝐢 𝐨𝐥𝐞 ü𝐡𝐞𝐥𝐠𝐢 𝐡𝐮𝐯𝐢𝐥, 𝐬𝐡 𝐫𝐢𝐢𝐠𝐢 𝐡𝐮𝐯𝐢𝐥 𝐞𝐭𝐭𝐞 𝐦ää𝐫𝐚𝐭𝐮𝐝 ü𝐥𝐞𝐤𝐚𝐚𝐥𝐮.” See tähendab, et riiklikud taastuvenergia eesmärgid ja energiajulgeoleku vajadus ei muuda automaatselt iga tuulepargi rajamist igas asukohas kõige tähtsamaks avalikuks huviks. Ka looduskaitselistel väärtustel, kohalikul elukeskkonnal ja elanike põhjendatud huvidel on kaal, mida ei saa lihtsalt kõrvale jätta.⠀
Tähelepanuväärne on ka see, et Windskreen oli võitnud RMK korraldatud riigimaa enampakkumise ning sõlminud arenduskokkuleppe ja hoonestusõiguse seadmise eellepingu. Ometi ei tähendanud riigiga sõlmitud kokkulepe, et vald oleks kohustatud planeeringu algatama.⠀
Seejuures ei nõustunud kohus kõigi valla argumentidega. Näiteks ei saa riiklikest planeeringutest järeldada, et tuuleenergiat pole enam vaja või et tuuleparke tohiks rajada üksnes endistele kaevandusaladele. Kuid need eriarvamused ei muutnud kohtu lõppjäreldust valla otsuse õiguspärasuse kohta.⠀
See kohtulahend võiks olla julgustuseks ka neile omavalitsustele, kus praegu tehakse põhjalikku tööd tuuleparkide planeeringute lõpetamise ettevalmistamiseks. Kuigi Põhja-Sakala kohtuasi puudutas planeeringu algatamata jätmist, mitte juba algatatud planeeringu lõpetamist, on mõlemal juhul oluline otsuste põhjendamine ning erinevate avalike huvide kaalumine.⠀
Põhja-Sakala vald on teinud tunnustust väärivat tööd. Samuti väärivad tunnustust kohalikud inimesed, kes on järjekindlalt oma elukeskkonna kaitseks välja astunud.⠀
𝐋𝐨𝐨𝐝𝐞𝐭𝐚𝐯𝐚𝐬𝐭𝐢 𝐚𝐧𝐧𝐚𝐛 𝐬𝐞𝐞 𝐤𝐨𝐡𝐭𝐮𝐥𝐚𝐡𝐞𝐧𝐝 𝐤𝐚 𝐭𝐞𝐢𝐬𝐭𝐞𝐥𝐞 𝐨𝐦𝐚𝐯𝐚𝐥𝐢𝐭𝐬𝐮𝐬𝐭𝐞𝐥𝐞 𝐣𝐮𝐥𝐠𝐮𝐬𝐭. 𝐀𝐫𝐞𝐧𝐝𝐚𝐣𝐚 𝐯õ𝐢𝐦𝐚𝐥𝐢𝐤 𝐤𝐨𝐡𝐭𝐮𝐤𝐚𝐞𝐛𝐮𝐬 𝐞𝐢 𝐩𝐞𝐚 𝐨𝐥𝐞𝐦𝐚 𝐩õ𝐡𝐣𝐮𝐬 𝐨𝐦𝐚 𝐞𝐥𝐚𝐧𝐢𝐤𝐞 𝐣𝐚 𝐥𝐨𝐨𝐝𝐮𝐬𝐞 𝐡𝐮𝐯𝐢𝐝𝐞𝐬 𝐩õ𝐡𝐣𝐞𝐧𝐝𝐚𝐭𝐮𝐝 𝐨𝐭𝐬𝐮𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐥𝐨𝐨𝐛𝐮𝐝𝐚.⠀
Tartu Halduskohtu 7.09.2026 otsus, haldusasi nr 3-26-1297:
https://atp.amphora.ee/…/DDF71568-8569-4355-9EE7…/
Maarja Maranik, MTÜ Looduse ja Inimeste Eest (EKRE)