Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril (vana kalendri järgi 29. septembril) 1894 Pihkvamaal Duhnovo vallas Lаhhovo külas. Ristiti Pihkvas Püha Jakobi kirikus 26. detsembril 1894. Perekonnanimi Kuperjanov tuli arvatavasti esiisalt, keda talu järgi kutsuti Kupperi Jaaniks. Esimesed üheksa lapsepõlveaastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ja laste venestumise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale.

Elama asuti ema Liisa esivanemate asukohajärgsesse Vana-Kuuste Rebase mõisamaade naabrusse Lalli tallu, mille põllu- ja karjamaad asusid Pori jõe parema kalda künklikul maastikul. Pärast viis aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis (Vana-Kuuste) astus 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari. Kooli lõpetamise järel 1914. aastal palus ta end määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest õpetajad olid mobiliseeritud Esimesse maailmasõtta ja nende puuduse tõttu ähvardati külakool sulgeda.

Esimese maailmasõja jooksul sai Kuperjanovist tunnustatud autoriteet ja juht. Vapruse eest sakslaste-austerlaste vastu tunnustati teda seitsmel korral aumärkidega. Sõjakeerises lõi ta ka oma põrandaaluse partisanisalga, võideldes sakslaste vastu ja edastades andmeid inglise salateenistustele.

Kui puhkes sõda enamlastega, nimetati Kuperjanov Tartu maakonna kaitseliidu ülemaks. 1918. aasta jõululaupäeval pandi ka alus Tartumaa partisanide pataljonile, millest kujunes üks kuulsusrikkamaid vabatahtlikke löögiüksusi Vabadussõjas. Vaenlaste seas sai see pataljon koguni tuntuks kui «Kuperjanovi kuradid».

Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata ühes Vabadussõja veriseimas, Paju lahingus ja suri 2. veebruaril Tartus.

11. oktoobri sündmused Eestis:

1854 – Märjamaa kihelkonnas Kuudal avati Kuuda vallakooliõpetajate seminar.

1894 – sündis Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov.

1928 – riigikogule esitati seaduseelnõu Aleksander Nevski More katedraali lammutamiseks.

1938 – algas I riigivolikogu ja I riiginõukogu II istungjärk.

1996 – Pala bussiõnnetus, koolilapsi vedanud buss põrkas kokku metsaveoautoga. Hukkus 8 last.

2000 – Soome ja Eesti tarbijate keskühistud SOK ja ETK avasid Tallinnas Sikupilli kaubanduskeskuse.

2013 – Avati Eesti tollal suurim taristuprojekt – 99,2 miljonit eurot maksma läinud Ülemiste liiklussõlm.

Ja maailmas:

1231 – paavst Gregorius IX kohustas Konrad von Marburgi sisse seadma inkvisitsiooniasutusi.

1531 – katoliiklikud väed ründasid protestante Zürichi all, langes Ulrich Zwingli.

1811 – New Yorgi ja New Jersey vahel hakkas kurseerima esimene aurulaev Juliana.

1828 – Venemaa hõivas Varna.

1852 – tegevust alustas Austraalia vanim ülikool – Sydney ülikool.

1884 – sündis USA esimene leedi Eleanor Roosevelt.

1891 – Rootsis asutati Skanseni vabaõhumuuseum.

1899 – algas Teine Buuri sõda.

1963 – 47-aastaselt suri prantsuse laulja Edith Piaf.

1967 – Boliivia ametivõimud teatasid, et revolutsionäär Ernesto «Che» Guevara surnukeha on maetud salajasse hauda.

1968 – Calcuttast tulnud teadetel jättis Bengali rannikut tabanud keeristorm kodutuks pool miljonit inimest.