
USA presidendi Donald Trumpi administratsioon hoiatas pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski oli kritiseerinud USA-Venemaa naftakokkulepet, Ukrainat, et kui rünnakud Venemaa naftataristu vastu jätkuvad, seab see ohtu luureinfo jagamise, kirjutab Financial Times (FT).
Ukraina esindajad olid reedel USA-s Floridas läbirääkimistel ameeriklastega, et leida viise sõja lõpetamiseks, kuid neid tabas ebameeldiv üllatus, kui USA president Donald Trump teatas, et leppis Venemaa juhi Vladimir Putiniga kokku, et Venemaa diislikütus pääseb maailmaturule, kirjutab FT.
Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner tõstatasid kohtumisel võimaluse, et USA lõpetab Ukrainaga luureinfo jagamise, kui Kiiev ei arvesta USA hoiatusega peatada löögid Venemaa vastu, ütlesid allikad väljaandele.
Ukraina kasutab ameeriklastelt saadavat luureinfot just Venemaale õhulöökide andmiseks.
Üks Ukraina kõrge ametnik ütles FT-le pärast Trumpi teadaannet, et Ukraina jätkab löökide andmist. “Me põletame Venemee rafineerimistehased maha,” lausus ta. Mõni tund hiljem ründas Ukraina üht Venemaa naftaterminali.
Ametnik lisas, et Ukraina delegatsioon lõpetab läbirääkimised enneaegselt ehk laupäevane kõneluste voor jääb ära.
Ukraina läbirääkijate jaoks oli ameeriklaste soov ebaõiglane, arvestades, et Venemaale samasugust tingimust ei seatud ning seda öeldi ka USA delegatsioonile, märkisid allikad FT-le.
Zelenski kritiseeris tugevalt Trumpi-Putini diislilepet, öeldes, et Venemaale loa andmine müüa naftatooteid on investeering sõtta, mis tuleb lõpetada, mitte jätkata.
Trump on korduvalt avaldanud Zelenskile survet, et Ukraina lõpetaks Vene naftataristu ründamise, märkides, et see tõstab kütuste hindu, mis on USA-Iraani sõja ajal niigi kõrgele tõusnud. Trump on avalikult süüdistanud diisli kõrges hinnas Ukrainat.
Trumpi administratsioon on ka varem peatanud Ukrainale luureinfo jagamise. Näiteks läks nii peale 2025. aasta jaanuaris toimunud Trumpi ja Zelenski kohtumist, mil riigipead kaamerate ees vaidlema läksid. Siis peatas USA luureinfo jagamise kaheksaks päevaks.
Kütuse hind on Trumpi jaoks vahevalimiste eel üks peamisi sisepoliitilisi küsimusi. Diisli gallon maksis reedese seisuga USA-s keskmiselt 6,26 dollarit ehk liitri hind oli 1,48 eurot. Eurooplaste jaoks võib hind tunduda madal, kuid ameeriklaste jaoks on tegu väga kõrge hinnaga ning see on üks põhjuseid, miks Trumpi ja vabariiklaste reitingud on languses, märkis oma ülevaates Yle.
Venemaa eksportis veel aastal 2024 umbes 125 000 tonni diislit päevas ehk pool päevasest toodangust. Pärast Ukraina edukaid rünnakuid rafineerimistehastele on Venemaa tootmis- ja ekspordivõime langenud tuntavalt ning see seab kahtluse alla, kas Venemaa on võimeline eksportima neid koguseid, mille Trump enda sõnul Putiniga kokku leppis.