Ametisoleva õiguskantsleri avalik presidendivalimiste kampaania algas eri osapoolte, sh Ülle Madise
Kes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More enda ebaselgete sõnumitega sellest, kas ja mis tingimustel ta on või pole valimis kandideerima. See põhjustas ammu enne kandidatuuri ametlikku väljakuulutamist kõrgetasemelise debati selle üle, kas õiguskantsler üldse võib kandideerida presidendiks ilmses huvide konfliktis.
Kuigi mainekad juristid Allar Jõksist kuni Villu Kõveni teesklesid, et professor Madis Ernitsa osutatud huvide konflikti pole olemas, lasub vähemasti kõigi õiguskantsleri 2026. aasta sammude ja otsuste kohal kahtlusevari, et kas polnud need tehtud mitte presidendivalimiste kampaaniat silmas pidades, st eirates õiguskantsleri erapooletuse ja sõltumatuse kohustust.
Kahtlusevarju oleks ametisolev õiguskantsler saanud vältida üksnes presidendiks mitte kandideerides, aga kuna Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More jättis selle võimaluse kasutamata, hävitas ta huvide konflikti sisenemisega seadusest tuleneva õiguskantsleri erapooletuse ja sõltumatuse presumptsiooni.
Seetõttu langes ametiosoleva õiguskantsleri ja praegu juba valitud, aga mitte veel ametisse astunud presidendi, st laia profiiliga õiguskantsler-presidendi õlgadele tõenduskoorem, millest lähtuvalt pidanuks ta tõendama, et huvide konflikti olukorras ta tegelikkuses ikkagi säilitas oma erapooletuse ja sõltumatuse.
Kuna Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More ei ole siiani avaldanud oma kampaania läbipaistvusaruannet, siis pole avalikkuse jaoks tõendatud, et teda kampaanias toetanud arvamusliidrid — lisaks Allar Jõksile on õiguskantsler-president osutanud mh Carri Ginterile, Varro Vooglaiule ja Juhan Kivirähale — ei teinud talle kampaanias varjatud annetust.
Minu avalduse vastuses osutab ERJK, et õiguslikus mõttes pole olemas sellest asja nagu “presidendikandidaadi valimiskampaania” [1], aga pole kahtlust, et kampaania faktiliselt siiski aset leidis. Selge märk sellest on kommunikatsioonibüroo palkamine, mille esindaja Põim Kama teatas avalikkusele, et nii õiguskantsleri kui büroo jaoks “on kõige olulisemad väärtused ausus ja läbipaistvus”.
Lubadustele vaatamata pole palgatud kampaaniakorraldaja ega õiguskantsler-president avaldanud kampaaniaaruannet, mis deklareeriks selgelt, et millal kampaania algas ja lõppes, kes olid selle lepingulised või vabatahtlikud osalised, mis olid nende panused kampaaniasse ja kuidas tasuti neile nende vaeva eest.
Õiguskantsleri range sõltumatuse ja erapooletuse nõude tõttu ei saa selline läbipaistvusaruanne piirduda üksnes rahaliste panuste väljatoomisega. Selline aruanne peaks sisaldama ka kandideerimisega seotud kontakte mitte ainult juba mainitud toetajatega, vaid mh erakondade esindajatest Tanel Kiige, Õnne Pillaku ja Lauri Hussariga, kes kõik ühel või teisel viisil vahendasid avalikkusele kampaanialubadusi ajal, mil Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More pidas taktikaliselt kasulikuks vaikida.
Kuni sellist läbipaistvusaruannet pole esitatud, seni on avalikkusel õigustatud kahtlus, kas ei saanud mõni kampaania toetajatest selle eest tasuks mõnda hüve — alates soodsatest seisukohtadest õiguskantslerina veel tema ametiajal kuni positsioonideni tulevase Vabariigi Presidendi kantseleis. Nagu osutasin juba 17.08 ajalehes Postimees [2], on sellisel tasemel sõltumatuse ja erapooletuse tõendamine sisuliselt probatio diabolica, mistõttu oleks õiguskantsleril olnud õige oma ametiajal konkureerivasse ametisse üldse mitte trügida.
Vaatamata antud lubadustele pole Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More siiani avalikkusele selgitanud, kuidas ta kandideerides ametisoleva õiguskantslerina hoiab ära huvide konflikti realiseerumise. Kui ta ei esita oma vastuolulise kampaania kohta ka läbipaistvusaruannet, siis võib tema staatus Vabariigi Presidendina ju olla juriidiliselt korrektne, aga tema reaalne mandaat rahva ühendaja või moraalse eestkõnelejana võib jääda sisulise katteta. Aga kas meil on vaja presidenti, kes läbi uduvine räägib segaste sõnumite teel ja kelle sõna pole rahva jaoks maksev?
Märt Põder (MTÜ Ausad Valimised/Valija Hääl)
