President Trump otsustas sõlmida Venemaaga diislikütuse kokkuleppe pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski eiras poolt tosinat USA üleskutset lõpetada rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, sellest teatas väljaandele Axios asjaga kursis olev USA ametnik.
Trumpi kokkulepe Venemaa presidendi Vladimir Putiniga tekitas uue kriisi suhetes Ukrainaga ja ähvardab nurjata Trumpi administratsiooni uued püüdlused sõja lõpetamiseks vajaliku kokkuleppe saavutamiseks.
„Zelenski ei taju olukorda õigesti. Jätkates rünnakuid naftatöötlemistehastele, õõnestab ta seda usaldust ja head tahet, mille ta on viimase kuue kuu jooksul Trumpiga suheldes üles ehitanud,” ütles USA ametnik.
Zelenski ütles pärast teadaannet Axiosile antud intervjuus, et kokkulepe tuli talle täieliku üllatusena – ta nimetas seda „ebaõiglaseks ja ebaausaks” ning põhjendamatuks kingituseks Putinile.
Ukraina hiljutised rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele olid väga tõhusad ja põhjustasid Venemaal energiakriisi.
Vastusena kehtestas Venemaa diislikütuse ekspordikeelu, mis suurendas veelgi survet niigi pingelisele ülemaailmsele diislikütuseturule.
Zelenski ütles Trumpile ning tema esindajatele Steve Witkoffile ja Jared Kushnerile, et on valmis lõpetama rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele, kui venelased peatavad rünnakud Ukraina elektrijaamadele.
USA ametniku sõnul soovis Trump, et Ukraina lõpetaks ühepoolselt rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele, kuna need rünnakud aitasid kaasa kütusehindade tõusule Ameerikas.
Trump ei pidanud rünnakuid naftatöötlemistehastele samaväärseks Venemaa rünnakutega Ukraina elektrivõrgule, märkis USA ametnik.
Reedel Miamis toimunud kaheksa tundi kestnud läbirääkimiste käigus teatasid Witkoff ja Kushner Ukraina läbirääkimismeeskonnale, et president kavatseb Putiniga vestelda ja tühistada Venemaa diislikütuse ekspordile kehtestatud sanktsioonid.
Neile anti teada, et Trump otsustas selle sammu astuda pärast seda, kui Ukraina oli jätnud tähelepanuta korduvad palved lõpetada rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele, mis mõjutasid otseselt USA tarbijaid.
Üks Ukraina ametnik väitis, et läbirääkimiste ajal ähvardasid Witkoff ja Kushner, et Trump võib lõpetada USA luureandmete jagamise Ukrainaga, kui riik jätkab tema palvete eiramist.
USA ametnik eitas sellise ähvarduse esitamist ja ütles, et Witkoff ja Kushner rõhutasid ukrainlastele USA rolli tugeva partnerina, kes varustab Ukrainat laskemoona ja luureandmetega. Seetõttu ei tohiks Ukraina astuda samme, mis kahjustavad Ameerika tarbijaid, märkisid Witkoff ja Kushner.
„Rünnakud naftatöötlemistehastele valmistavad küll Venemaale raskusi, kuid tekitavad probleeme ka USA-le,” ütles USA ametnik.
Ametniku sõnul puhkes uus kriis seoses diislikütuse kokkuleppega pärast seda, kui USA vahendajad olid pidanud reedel Miamis konstruktiivsed kõnelused Ukraina ja Euroopa diplomaatidega. Peamine tähelepanu oli suunatud nende julgeolekugarantiide lõplikule vormistamisele, mida USA, Euroopa ja NATO kavatsevad Ukrainale sõja lõpetamise kokkuleppe raames pakkuda.
Samuti käidi välja uusi ettepanekuid territoriaalsete lahenduste osas. Witkoff ja Kushner tutvustasid Ukrainale mõeldud sõjajärgset paketti, mis sisaldas võimalusi ülesehitustööde ja Ukraina sõjaväe taastamise rahastamiseks ning ideid sõjast tingitud eelarvepuudujäägi lahendamiseks.
Osalejad arutasid ka tegevuskava Ukraina liitumiseks Euroopa Liiduga ning Ukraina ja NATO suhteid pärast sõja lõppu.
Lisaks tõstatasid Witkoff ja Kushner küsimuse Euroopa ja Venemaa vahelisest sõjajärgsest julgeolekuraamistikust, mis võiks sobida mõlemale poolele.
USA ametniku sõnul andsid Witkoff ja Kushner ukrainlastele ja eurooplastele ülevaate võimalikest energialepingutest Venemaaga, USA loodab, et need aitavad energiahindu langetada ja julgustavad Venemaad rahukõnelustel järeleandmisi tegema.
USA ametniku sõnul kaaluvad Witkoff ja Kushner järgmisel nädalal Moskva ja Kiievi külastamist, et arutada rahuettepanekuid, kuid pole selge, kuidas reedene terav vastasseis nende plaane mõjutab.
„Putin ründab [Ukrainat] ägedalt, kuid meie hinnangul on ta valmis arutama sõja lõpetamist. Soovime töötada välja uue ettepaneku, mis oleks talle piisavalt vastuvõetav, et panna ta tegevust lõpetama,” ütles USA ametnik.
Nagu ütles ajakirjanikele Putini välispoliitika nõunik Juri Ušakov, keeldus Putin Trumpiga peetud 90-minutilise telefonivestluse käigus lubamast, et ta taastab rahukõnelused Ukrainaga.
Putin ütles, et Ukraina rünnakud Moskva ja teiste linnade vastu Venemaa parlamendivalimiste ajal „nurjasid võimaluse läbirääkimisprotsessi viivitamatuks taastamiseks”. „President ütles, et me mõtleme sellele, millal saab neid läbirääkimisi jätkata,” lisas Ušakov.
