USA president Donald Trump teatas reedel, et Venemaa on nõustunud kohe tooma maailmaturule 300 000 tonni diislikütust ning pikema aja jooksul veel mitu miljonit tonni.  Ühendriigid väljastasid Venemaa diisli tarnimiseks maailmaturule ajutise loa, mis kestab järgmise aasta 7. aprillini.

“See on suur valearvestus, sest diktaatoritega lepped on tee põrgusse. Gaasi- ja kütuseraha eest tapetakse süütuid inimesi. Ning mis väga tõenäoline, ei tule seda loodetud kütust,” kirjutas Michal sotsiaalmeedias.

“Taoline kokkulepe on vastassuunaline läänemaailma pikaajalise tegevusega piirata energiakandjate rahavoolu [Vladimir] Putinile, USA on seni veennud oma liitlasi vene kütusest loobuma, meie samuti,” märkis Michal. 

Tema sõnul on Venemaa rahata jätmise pikaajaline joon õige ja seda tuleb jätkata.

“Eestis ja Euroopa Ülemkogul tasub uuel nädala arutada, kas saame kiiresti panustada Ukrainasse rohkem, et nad laseks pilbasteks Vene naftatehased,” lisas Michal.

Mihkelson: Trump mõtleb vahevalimiste peale

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul ajendas USA president Donald Trumpi Venemaaga diislikokkulepet sõlmima peagi toimuvad vahevalimised. Mihkelsoni sõnul saab Venemaa sellest diilist innustust sõda Ukrainas jätkata.

“Trumpi administratsioon on sisepoliitiliselt oma võtetest selili ning püüab teha kõik, et vältida vähem kui kuu aja pärast toimuvatel vahevalimistel vabariiklaste suurt lüüasaamist,” kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias.

Tema sõnul on lootus Venemaa abiga USA tanklates diislihindasid alandada äärmiselt lühinägelik ja pikemas perspektiivis Ühendriikidele palju kõrgema strateegilise hinnaga samm.

“Samal ajal, kui Kongressis heaks kiidetud Grahami sanktsioonieelnõu annaks presidendile võimaluse suurendada majanduslikku survet agressioonisõda pidava Venemaa vastu ja koos sellega luua tingimusi sõja lõpetamiseks, alandab Valge maja hoopiski survet Venemaale ning nõuab Ukrainalt rafineerimistehaste ründamise lõpetamist,” märkis Mihkelson.

“Kui vastab tõele, et sellega kaasnes Washingtoni ähvardus Kiievile lõpetada luureandmete jagamine Ukrainaga, kui rünnakud peaksid jätkuma, siis annab see kahjuks Moskvale vaid üheselt mõistetava signaali – tapke ja hävitage Ukrainat, USA selleks takistusi ei tee,” lisas ta.

Mihkelson tõi välja, et Trumpi püüdlused saavutada läbirääkimiste kaudu sõja lõpetamine Ukrainas pole andnud vähimaidki tulemusi. 

“Lahingud on veriseimad kui ühelgi varasemal hetkel kogu täiemahulise invasiooni kestel. Venemaa õhuterrori laienemine Ukraina piiratud õhutõrjevõimekuse taustal annab märku sellest, mis on Kremli soov – suruda genotsiidimõõtmetega vägivallaga ukrainlasi alla andma,” märkis ta.

“Eks see paneb arusaadavalt kõik USA liitlased keerulisse olukorda. Ees seisavad väga karmid kuud ning geopoliitilised pinged Euroopas ja Lähis-Idas pigem kasvavad kui taanduvad. Kui anda agressorile hapnikku, siis sõda ei peatu,” rõhutas Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on Eestil ja Euroopa liitlastel tegutsemisruum ja valikud piiratud. 

“Ühest küljest on meie elulistes huvides NATO liitlasruumi säilitamine, ühtsuse hoidmine ja agressioonisõda pidava vaenlase heidutamine. Aga milline on see poliitilise heidutuse määr, kui kollektiivkaitse üks tugisambaid teeb agressoriga ohvri arvelt kokkuleppeid? Samal ajal hukkuvad ukrainlased meid kõiki kaitstes. Rindel võideldes ja rahulike elanikena riiki töös hoidvatena vastase õhurünnakutes,” kirjutas ta.

Mihkelson märkis, et pole kahtlust, et Venemaa saab sellest kõigest üksnes innustust sõda jätkata ning laiemalt Euroopa suunal oma agressiivsust kasvatada. “Tuletan meelde, et Kremli muutuvatena püsivad strateegilised eesmärgid on taastada impeerium ning hävitada Euroopa kollektiivkaitsesüsteem.”

Ta rõhutas, et Euroopa liitlastel on laieneda võiva agressioonisõja ärahoidmiseks endiselt vaid üks tee – teha kõik võimaliku selleks, et Venemaa strateegilised ründe-eesmärgid ebaõnnestuksid ning Kremli algatatud impeeriumisõjad lõppeksid lüüasaamisega.

“See selge strateegiline eesmärk peaks olema ka USA huvides, sest Venemaa kauaaegne soov kahasse Hiina ja Iraaniga nõrgestada Ühendriikide liidrirolli maailmapoliitikas on jõudmas otsustavasse faasi,” kirjutas Mihkelson.