Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 10. oktoobril kell 7.27:

– FT: Ukraina jätkab naftatehaste ründamist hoolimata Trumpi ja Putini kokkuleppest;

– Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal;

– USA, Ukraina ja Euroopa ametnikud arutasid Miamis Ukraina sõja lõpetamist.

FT: Ukraina jätkab naftatehaste ründamist hoolimata Trumpi ja Putini kokkuleppest

Vaatamata USA president Donald Trumpi ja Venemaa president Vladimir Putini kokkuleppele leevendada Venemaa diislikütusele kehtestatud sanktsioone jätkab Ukraina Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist, kirjutab Financial Times, viidates ühele Ukraina kõrgele ametnikule.

Väljaande andmetel ei kavatse Ukraina lõpetada Venemaa energiataristu ründamist kaugmaadroonidega vastuseks sellele, et Washington leevendas Venemaa diislikütusele kehtestatud sanktsioone.

“Me põletame [Venemaa] naftatöötlemistehaseid,” ütles Ukraina ametnik.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris pärast kohtumist USA Kongressi delegatsiooniga Kiievis teravalt USA administratsiooni otsust. Ta nimetas seda nõrgaks sammuks, mis aitab üksnes rahastada Kremli sõda ja julgustab Putinit.

“Kingitused Putinile ei too rahu ega mingit kasu tsiviliseeritud maailmale,” ütles Zelenski.

Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal

Venemaal Doni-äärses Rostovis puhkes ööl vastu laupäeva arvatava droonirünnaku käigus naftaterminalis ulatuslik tulekahju, selgub seirekanalite videomaterjalist.

Venemaa sõltumatu väljaande Astra OSINT-analüütik tegi kohalike elanike saadetud videote põhjal kindlaks, et põlev rajatis on kontsernile Jug Russ kuuluv naftaterminal Doni-äärse Rostovi Železnodorožnõi rajoonis.

Terminali kaudu eksporditakse naftatooteid, sealhulgas Jug Russi kontserni kuuluva Novošahtinski naftatöötlemistehase toodangut.

Sotsiaalmeediakanalites ringlevatelt videotelt paistavad sündmuskohalt kerkivad suured leegid ja paks suits. Väidetavalt lõõmas tulekahju terminalis ka hiljem edasi.

Väljaanne The Kyiv Independent ei õnnestunud kaadrite ehtsust sõltumatult kontrollida ega purustuste ulatust kindlaks teha.

Vene kohalikud võimud tunnistasid põlengu puhkemist ja teatasid õhutõrje tööst, kuid terminali tabamust ei kinnitanud. 

Ukraina sõjavägi ei ole esialgu rünnaku eest vastutust võtnud.

Astra teatas purustustest ka Doni-äärse Rostovi Donskaja Sloboda elamukompleksis, tuvastades asukoha elanike postitatud kaadrite põhjal. Drooniliikluse ja Vene õhutõrje tegevuse taustal jäi selgusetuks, mis hoonet täpselt droon tabas.

Jug Russi naftaterminal asub Novošahtinski tehase peamistest tootmisrajatistest eraldi. Rafineerimistehase avalike andmete kohaselt suudab selle Rostovi terminal võtta aastas vastu ja saata teele kuni 3,5 miljonit tonni naftatooteid.

Kõnealusele rünnakule eelnes Ukraina peastaabi teatel 25. septembril antud löök Novošahtinski tehasele, mis tekitas samuti rajatises põlengu.

Ukraina on viimastel kuudel korduvalt rünnanud Venemaa naftatöötlemistehaseid, kütusehoidlaid ja kütusetaristut, püüdes häirida Vene sõjaväe varustamist ning kärpida Moskva energiatulusid.

USA president Donald Trump on kutsunud Ukrainat üles lõpetama lööke Venemaa naftarajatiste pihta, väites, et rünnakud kergitavad maailmaturul diislikütuse hinda.

Zelenski on omakorda öelnud, et Ukraina on valmis lõpetama rünnakud Venemaa energiarajatistele juhul, kui Moskva loobub rünnakutest Ukraina energiataristule, rõhutades, et igasugune vaherahu peab olema vastastikune.

USA, Ukraina ja Euroopa ametnikud arutasid Miamis Ukraina sõja lõpetamist

USA, Ukraina ja Euroopa ametnikud kohtusid reedel Miamis, et arutada võimalusi Venemaa alustatud sõja lõpetamiseks Ukrainas enne talve. Samal päeval astus Washington samme Venemaa diislikütuse ekspordi piirangute leevendamiseks.

USA eriesindaja Steve Witkoff nimetas kõnelusi konstruktiivseks. 

Kõnelustel arutati talveks valmistumist, sealhulgas Ukraina energiataristu kaitsmist ja teraviljaekspordi jätkamist, samuti julgeolekugarantiisid ning pikaajalisemaid kokkuleppeid tulevaste konfliktide ennetamiseks. 

Väidetavalt käsitleti ka Ukraina sõjajärgset ülesehitamist, majanduse taastamist ja võimalikku ühinemist Euroopa Liiduga.

Lisaks USA-le osalesid kohtumisel Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi ehk E3-rühma esindajad, Euroopa Komisjoni, Ukraina ja NATO esindajad.

Ukraina delegatsiooni kuulusid presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov, välisluureteenistuse juht Rustem Umerov, presidendi nõunik Serhi Kislõtsja ja parlamendisaadik Davõd Arahhamia. Tegemist on läbirääkimismeeskonnaga, kes on varemgi USA-s käinud ja samalaadsetel aruteludel osalenud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 8. oktoobril, et kõnelused peaksid kestma kaks päeva, 9.–10. oktoobrini. Ta ootab delegatsioonilt ülevaadet pärast selle naasmist Kiievisse esmaspäeval, 12. oktoobril.

Witkoff kirjutas sotsiaalmeedias, et kõnelused aitasid välja selgitada teemad, mida tuleks enne Washingtoni järgmist kohtumist Venemaaga täiendavalt arutada. Konkreetsetest kokkulepetest ta ei teatanud. Samuti ei selgunud tema avaldusest, kas kohtumised jätkuvad 10. oktoobril.

Ukraina esindajad ei olnud artikli avaldamise ajaks kohtumise kohta avalikult oma seisukohta esitanud.

Kohtumine toimus samal päeval, kui USA president Donald Trump teatas pärast telefonikõnet Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, et Venemaa tarnib miljoneid tonne diislikütust USA-le ja maailmaturule.

Seejärel andis USA rahandusministeerium ajutise loa Venemaa diislikütuse ostmiseks. See tekitas Kiievis ja Euroopa ametnike seas kriitikat, sest tehing võib tuua Moskvale rahalist kasu.

The Kyiv Independent kirjutas juba 9. oktoobril, et Venemaa taotleb võimalike läbirääkimiste raames sanktsioonide leevendamist, soovides saavutada kokkulepet Ukraina energiataristu vastaste rünnakute peatamiseks. Moskva soovib siduda võimaliku energiataristu ründamise vaherahu ka Musta mere relvarahukokkulepetega.

Kõnelused toimuvad ajal, mil Venemaa intensiivistab enne talve rünnakuid Ukraina energiataristu vastu, ohustades elektri- ja küttevarustust kogu riigis.

Loe allikast edasi