Tänavuse e-rehkenduse üks fookusi on matemaatikaärevus. See tähendab pinget, hirmu ja ebamugavust, mis tekib õppimisel, ülesannete lahendamisel või matemaatikat nõudvates elusituatsioonides.

Eesti teadlaste uuringud näitavad, et suure matemaatikaärevusega noorel on tõenäoliselt matemaatikas kehvemad tulemused. Koolipsühholoog ja Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia lektor Triinu Kilp-Kabeli sõnul on matemaatikaärevus tõsine probleem, mis tekib peamiselt teises ja kolmandas kooliastmes. Peamine põhjus matemaatikaärevuse tekkeks on negatiivne kokkupuude õppeainega.

“Olgu selleks see, et keegi on rääkinud, kuidas matemaatika on raske ja kõik ei suudagi seda selgeks saada, või on noorel olnud mõni ebaõnnestumine. Ma mäletan, kuidas olin algklassides paar nädalat haige ja just siis õpiti keerulist matemaatikateemat. Sain esimest korda elus milleski kehva tulemuse. See võib lapsele mõjuda päris tugevalt ja hirmutavalt, et appikene, ma ei saanud hakkama, mis ma nüüd teen. Sellest on muidugi võimalik üle saada õpetajate julgustamise toel,” rääkis Kilp-Kabel.

Jaan Poska gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Getriin Aaviste sõnul kipuvad õpetajad ja lapsevanemad vahel unustama, et isegi kui laps saab õppeaines häid tulemusi, ei tähenda see, et ta samal ajal ei võiks kogeda ka negatiivseid tundeid.

“Matemaatikapädevus on seotud tulevikuga ning noore karjääri- ja ülikoolivalikutega. Kui noorel on matemaatikaärevus, tekib vältimiskäitumine ning õpilane ei valigi ülikoolis teatud erialasid, sest pelgab matemaatikat,” tõdes Aaviste.

Eesti Inseneride Liidu president Cathy-Liis Põlluveer leiab, et matemaatika õpetamisel on sisu läinud pisut liiga kaugele päriselus ette tulevatest probleemidest.

“Noorel on aina keerulisem leida seost, kuidas matemaatikavalem aitab teda tulevikus näiteks tehisaru vastuseid analüüsides. See seos pärismaailmaga läheb aina kaugemale. Kuna haridussüsteemi ja õppemeetodite muutused toimuvad arusaadavalt aeglaselt, areneb maailm kõrval kiiresti. Näen, et päriselust kaugenemine muudabki matemaatika noorele ja lapsele võõraks,” selgitas Põlluveer.

Ühe probleemina toob ta välja, et noored ei saa aru, kuidas matemaatikast on kasu igas eluvaldkonnas.

“Kuulen noorte suust pidevalt, et nad läksid kitsast matemaatikat õppima, sest neil ei ole matemaatikat elus vaja, kuna nad ei plaani minna reaal- või tehnikavaldkonna erialale. See on väär arusaam, sest matemaatikat on vaja kõigil inimestel, ükskõik mis valdkonnas töötada: oled sa humanitaarias või teed kunsti – matemaatikat on ikka vaja. See loob meis loogilise mõtlemise ja probleemilahendusoskuse. Ükskõik mis probleem meil elus on, suudame mõelda, et kõigele leidub lahendus, ja kui üks ei toimi, on ka teine lahendus,” lausus Põlluveer.

“Kui ühiskonnas otsustame, et meil pole matemaatikat vaja, siis minu hinnangul otsustamegi, et me ei taha probleeme lahendada ega loogiliselt mõelda. See ei kõla hästi,” lisas ta.