Peaminister Kristen Michali ja välisminister Tsahkna puhul joonistub taas välja see variserlikkus, mis seisneb selles, et üldiselt nõutakse valjuhäälselt midagi, aga kui probleem puudutab ennast, siis taganetakse.

Jutt käib Venemaa ettevõtete sanktsioneerimisest. Kui Orbani-aegne Ungari ostis Venemaalt gaasi ja naftat, siis tembeldati riik ka Eesti võimurite poolt Vene-meelseks, kuigi ungarlased tõestasid, et merepiirita riigina ei saa nad kütust mujalt kui Venemaalt, nende rafineerimistehased on seadistatud Vene naftale ja Vene kütusest loobumisel suretaksid nad oma ettevõtluse välja.

Siis oli Ungari paha-paha, aga kui nüüd puudutavad sanktsioonid Eesti tehast, mis saab tooret Venemaalt, siis leiab valitsus, et ei tohiks seda kanalit siiski sanktsioneerida. Majanduslikult on otsus õige, aga vastik on kahekeelsus, kus mingil hetkel, kui ise ollakse mängus, tohib Venemaaga äri ajada, siis jälle ei tohi. Nii oli ju ka Kallaste ja Stark Logisticsiga.

BNS vahendab: “Peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal sõnas Postimehele antud intervjuus, et Eesti väliministeeriumi ametnikud ei palunud Euroopa Liidu uuest sanktsioonide nimekirjast Solikamski magneesiumitehast ja selle peadirektorit Ruslan Dimuhamedovit eemaldada, vaid neid sinna mitte lisada ehk tehast ja selle peadirektorit varem sanktsioonide all ei olnud.

Eesti taotles eelkõige Solikamski magneesiumitehase ja selle peadirektori Dimuhamedovi nimekirjast välja jätmist, kuna ettevõte tarnib strateegiliselt tähtsat toorainet Eesti ettevõttele NPM Silmet ning nende lisamisel sanktsioonide alla oleks suur majanduslik mõju Silmetile ja Euroopale laiemalt.”

Et siis muidu sanktsioneerime Venemaad täie rauaga, aga kui asi meid puudutab, nõuame lausa ettevõtte nimekirjast eemaldamist. Oravavalitsus võiks kord endale selgeks teha, kas ollakse Ukraina poolt ja Venemaa vastu või siis mängitakse kahenäolist mängu.

Nüüd jääb loost igal juhul mõru maitse. Solikamski tehas maksab makse Vene riigile ja selle raha eest sõditakse Ukrainas. Kui aga valitsus muretseb Silmeti pärast, siis lõpetagu see nõretav Ukraina-patriotism, mis ei lähe Vene-äriga kuidagi kokku.

Välisminister Tsahkna omakorda lisab: “Protsessi käigus kerkis esile Eestis asuva NPM Silmeti tehase kriitiline sõltuvus, millel on mõju kogu Euroopale. NPM Silmetist sõltuvad suurel määral mitmed Euroopa tööstusharud, sealhulgas elektroonika-, meditsiini-, auto-, lennundus- ja kaitsetööstus ning rohetehnoloogia, näiteks elektriautode ja päikesepaneelide tootmine.”

Siit selgub veelgi hullem lugu: Venemaa tooret kasutavast Silmetist sõltub Euroopa Liidu hukatuslik rohepööre. Kuradile Ukraina, elagu kliimavõitlus – kas niimoodi?

Uued Uudised

Loe allikast edasi