Eesti ja Soome võiksid sulgeda Soome lahe laevaliiklusele, kui Venemaa president Vladimir Putin peaks Euroopat ründama – sellise võimaluse käis välja Eesti välisminister Margus Tsahkna.
Välisminister tõstatas selle võimaluse – mida on ka varem avalikult arutatud – Londoni-visiidi ajal, vahendab Briti väljaanne Times.
„Me võime Läänemere mõne tunniga sulgeda. Läänemeri on Venemaa majanduse jaoks eluliselt tähtis ühendustee,” ütles Tsahkna.
Tsahkna sõnul tekitaks selle olulise meretee sulgemine Venemaa juhtkonnale eksistentsiaalse kriisi. Soome laht on Venemaa majanduse jaoks ülioluline marsruut, kuna hinnanguliselt 60 protsenti Venemaa meritsi toimuvast naftaekspordist liigub just Läänemere kaudu.
Seetõttu on ka Ukraina võtnud sihikule Venemaa naftaekspordi, rünnates Soome lahe kaldal asuvaid naftaterminale. Eelkõige on Ukraina kaugmaadroonide rünnakute sihtmärgiks olnud Ust-Luga ja Primorski sadamad.
Soome laht on ühtlasi eluliselt tähtis marsruut laevadele, mis liiguvad Venemaa eksklaavi Kaliningradi ja ülejäänud Venemaa vahel. Kaliningrad asub kahe NATO riigi – Poola ja Leedu – vahel.
Venemaa agressioonisõja ajal on korduvalt tehtud ettepanek sulgeda Soome laht – või koguni kogu Läänemeri – Venemaa laevaliiklusele.
Eestis on selle ettepaneku varem teinud riigi endine kaitseväe juhataja Martin Herem
More, Lätis aga on teema tõstatanud president Edgars Rinkēvičs.
Õiguslikust vaatepunktist oleks sellist otsust rahuajal siiski keeruline langetada, kuna rahvusvaheline mereõigus võimaldab rahvusvahelistes vetes suhteliselt vaba läbipääsu.
Võib-olla just seetõttu sidus Tsahkna oma ettepaneku konkreetselt stsenaariumiga, kus Venemaa on esimesena rünnanud mõnd Euroopa riiki. Seda ohuhinnangut on sügise vältel korduvalt väljendanud mitmed Euroopa liidrid.
„Oleme võimelised mõne tunni jooksul koondama 50 000 kogenud lahinguüksuslastest koosneva väe. Meil on kõik need võimekused olemas. NATO heidutuse alusidee on see, et kui Venemaa ründab, järgneb sellele sõjaline vastus,” ütles Tsahkna.
Kui hüpoteetiline rünnak oleks suunatud mõne NATO riigi vastu, tähendaks see alliansi 5. artikli kohaselt rünnakut kõigi liikmesriikide vastu. Sõjaolukorras oleks mereliikluse peatamine igati õigustatud meede.
Juba 2023. aastal märkis Alexander Lott – kes on teadur nii Tromsø Ülikooli K. G. Jebseni mereõiguse keskuses kui ka Tartu Ülikoolis –, et sõja ajal võidakse mereliiklus mitte-NATO riikidele sulgeda.
Pärast Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga ei ole Läänemere kaldal – peale Venemaa – enam ühtegi riiki, mis jääks alliansist välja.
Related Posts
