Artereid ahendav ateroskleroos on kogu maailmas enim inimelusid nõudev tervisevaevus. Selle käigus ladestuva kolesterooli alandamiseks kirjutavad arstid miljonitele inimestele välja statiine. Ometi pole nende toime raskes seisundis patsientidel piisavalt tugev ja osa inimesi ei talu ka suuremaid ravimiannuseid.

Hiina teadlased asusid otsima statiinidele alternatiivi. Selleks analüüsisid nad tervete ja südamehaigete inimeste roojaproovide bakterikooslust. Selgus, et haigete soolestikus leidus bakterit B. uniformis tunduvalt vähem.

Seejärel aretasid uurijad katseloomadeks ateroskleroosile vastuvõtlikud hiired ja söötsid neile läänelikku rasvarikast toitu. Osa närilisi sai lisaks elusaid B. uniformis‘e baktereid.

Probiootikumi saanud hiirtel kahanesid veresoontes naastud kolmandiku võrra ja loomade veres vähenes nii üldkolesterooli kui ka nn halva kolesterooli ehk LDL-i tase. Samuti leidsid teadlased nende veresoonte seintest vähem põletikulisi immuunrakke.

Uurijad eraldasid soolebakterist kaitsva toimega molekuli: pentadekaanhappe. See aine pärsib maksas täpselt sama ensüümi, mida sihivad statiinid.

Ensüümi pärssimisel hakkab maks tootma rohkem LDL-retseptoreid, mis eemaldavad liigse kolesterooli otse vereringest. Teadustöö kinnitas seega, et soolebakteri sünteesitud aine toimib täpselt samamoodi nagu statiinid.

Inimestel ilmnes sama seaduspära

Järgmiseks analüüsis töörühm enam kui 200 doonori vere- ja roojaproove. Esile tuli sama seaduspära, mis katseloomadega: inimestel, kelle veres leidus palju rasvamolekule, ringles kehas märksa vähem pentadekaanhapet.

Südamehaigetel nappis ka neid bakterigeene, mis seda kasulikku molekuli toodavad. Uuringu autori ja Hiina Sun Yat-seni ülikooli mikrobioloogi Wenjing Zhao sõnul pakub avastus uusi võimalusi südame-veresoonkonna haiguste raviks. Edaspidi võiks tema hinnangul rakendada inimese südame kaitsmiseks soolebakterite kooslust.

Uuringuga mitte seotud Austraalia Monashi südameinstituudi kardioloog Ben Chen leidis teadustööst kinnitust mikrobioomi tähtsusele. Tema sõnul ei piirdu uuring pelga statistilise seosega, vaid autorid kirjeldavad reaalset bioloogilist põhjuslikku mehhanismi, mis veresoonkonna tervist mõjutab.

Samas viitas Chen, et kaupmehed müüvad pentadekaanhapet toidulisandina juba praegu. Seni puuduvad tema sõnul aga piisavad kliinilised tõendid, mis kinnitaksid selle tegelikku kasu.

Vaja on kliinilisi katseid

Lootustandvate tulemuste kõrval on teadustööl mitu olulist kitsaskohta. Kardioloogi sõnul ei jäljenda tavaline hiiremudel inimese koronaarhaigust üks ühele. Näriliste arteriseintes tekib infarkti põhjustavaid rebendeid ja vigastusi haruharva.

Lisaks manustasid teadlased hiirtele hiiglaslikke bakteriannuseid, mida inimene ei suudaks toidu või tavapreparaatidega eales sisse süüa. Uuringuga samuti mitte seotud Singapuri Nanyangi tehnikaülikooli mikrobioomispetsialisti Kazuyuki Kasahara sõnul selgub aine tegelik toime alles mahukates kliinilistes uuringutes.

Kasahara peab Hiina kolleegide tööd edukaks avaetapiks, millele peavad kindlasti järgnema pikaajalised korduskatsed. Uurimus on tema sõnul küll veenev, ent inimese soolestiku ökosüsteemis toimivad asjad märksa keerulisemalt.

Uus molekul võib seega tulevikus anda arstidele lisarelva südamehaiguste tõrjeks. Enne tuleb teadlaste sõnul aga välja selgitada, kuidas ainet inimestele ohutult manustada. Seni saavad inimesed oma südant säästa tasakaalustatud toitumisega, mis soodustab kasulike soolebakterite elutegevust.

Teadustöö ilmus ajakirjas Nature.