Peeter Proos | Vanglaplaneet

Venemaal Irkutski oblastis asuva katkutõrje teadusinstituudi noore laboritöötaja salapärane surm on vallandanud rahvusvahelise tähelepanu ja hulga vastukäivaid teateid. Kui esialgsete väidete kohaselt võis tegemist olla laboriõnnetuse tagajärjel tekkinud kopsukatku juhtumiga, siis Venemaa ametivõimud kinnitavad, et katku pole tuvastatud ning naine suri teadmata päritoluga kopsupõletikku.

Juhtum on jõudnud aga juba Valge Maja, USA välisministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni huviorbiiti. Samal ajal on tekkinud küsimus, kas Siberis toimunu võib olla midagi enamat kui üksik meditsiiniline tragöödia. Tähelepanu on pööratud nii sündmuse ajastusele, Venemaa ja NATO süvenevale vastasseisule kui ka asjaolule, et vaid mõni nädal enne juhtumit osales sama instituudi direktor Hiinas õppusel, kus harjutati tegutsemist välismaalt alguse saanud katkupuhangu ja niinimetatud „Haiguse X“ korral.

Kogu loo keskmes on 28-aastane Daria Šipilova, kes töötas Irkutski Siberi ja Kaug-Ida katkutõrje teadusinstituudis. Mitme Vene ja välismaise väljaande teatel rääkis Šipilova haiglasse sattudes, et oli 25. septembril purustanud tööl katseklaasi, mis sisaldas elusat bakterikultuuri.

29. septembril viidi ta raske kopsupõletikuga Šelehhovi haiglasse, kus ta ühendati hingamisaparaadiga ning 2. oktoobril ta suri.

Esialgsetes teadetes seostati surma kopsukatkuga ning Burjaatia juht Aleksei Tsõdenov teatas alguses samuti, et naine suri katku, kuid hiljem muudeti tema sõnastust ebamäärasemaks. Venemaa tervishoiu- ja tarbijakaitseamet Rospotrebnadzor teatas seevastu, et instituudis ei tuvastatud patogeenidega seotud õnnetust ning naise diagnoosiks oli „teadmata etioloogiaga kopsupõletik“.

Samas oli Venemaa võimude reaktsioon märkimisväärne. Ligi 200 inimest, kes võisid Šipilovaga kokku puutuda, võeti meditsiinilise jälgimise alla. Šelehhovi haigla pandi ajutiselt karantiini ning Irkutskis rakendati mitmes meditsiiniasutuses täiendavaid piiranguid. Ühes sünnitusmajas hakati patsientidelt küsima võimaliku katku kontakti kohta, mõõdeti kehatemperatuuri ning piiratud oli ka külastajate juurdepääs.

6. oktoobriks oli Venemaa ametlik seisukoht muutunud üsna kategooriliseks. Rospotrebnadzori teatel ei tuvastatud Šipilova kontaktsete seas ühtegi katkujuhtumit. Igapäevase testimise käigus leiti küll kaks COVID-19 ja kaks rinoviiruse juhtumit, kuid katku ega muud eriti ohtlikku nakkust mitte. Suur osa esialgu jälgimise alla pandud inimestest oli selleks ajaks juba vabastatud.

Venemaa teavitas sellest ka Maailma Terviseorganisatsiooni ning WHO hinnangul on võimalik rahvusvahelise leviku oht praeguse informatsiooni põhjal „väga madal“.

USA ametivõimud teatasid, et jälgivad olukorda ning üritavad Venemaalt täiendavat informatsiooni saada. President Donald Trump on pakkunud Venemaale vajadusel abi ning välisminister Marco Rubio kutsus Moskvat üles avaldama rohkem üksikasju. WHO on samuti Venemaalt täiendavat informatsiooni küsinud.

Huvitav asjaolu on see, et umbes viis nädalat enne Šipilova surma, 24.-27. augustil toimus Hiinas Fuyuani linnas Venemaa ja Hiina ühine piiriüleste nakkushaiguste õppus ning sellel osales ka Irkutski katkutõrje instituudi direktor Sergei Balahhonov.

Õppusel harjutati muu hulgas välismaalt sissetoodud katku avastamist ja tõrjet, tundmatu puukidega leviva „Haiguse X“ tuvastamist, proovide transporti, epidemioloogilist teavitamist, ühist riskihindamist ning kahe riigi koordineeritud reageerimist. Õppusel osales üle 300 inimese.

Samuti väärib tähelepanu, et Iisraeli teadlased avaldasid juba 2023. aastal uuringu, mille kohaselt kaitses mRNA-LNP vaktsiin hiiri surmava katkubakteriga nakatumise eest. 2025. aastal avaldati järgmine uuring kahe antigeeniga mRNA-vaktsiinist, mis pakkus katseloomadele olulist kaitset ka kopsukatku vastu.

Arst Mary Talley Bowden ja ka teised on juhtinud tähelepanu selle uurimistöö ajastusele ning küsinud, kas maailm võib näha COVID-19 perioodiga sarnast sündmuste ahelat, kus haiguspuhangule järgneb kiiresti uue vaktsiinitehnoloogia turule tulek.

Hetkel ei ole veel selge, kas tegemist on lihtsalt lääne meedia poolt üles puhutud valehäirega või varjab Venemaa päriselt juhtunud laboriõnnetust. Välistada ei saa ka võimalust, et praegust juhtumit kasutatakse Venemaa süüdistamiseks bioloogilise ohu tekitamises või valmistatakse sellega ette pinnast hilisemaks valelipuoperatsiooniks. Sellise stsenaariumi korral võiks patogeen tulevikus valla pääseda ka mõnes teises piirkonnas, kuid selle päritolu seotaks Venemaaga ning juhtunut kujutataks Venemaalt alguse saanud laborilekkena. Niisugune bioloogiline kriis võiks kahjustada Moskva rahvusvahelist mainet ja anda samal ajal põhjenduse uute erakorraliste meetmete kehtestamiseks.

The post Vaid viis nädalat enne Irkutski laboritöötaja surma korraldati „Haiguse X“ õppus first appeared on Vanglaplaneet.

The post Vaid viis nädalat enne Irkutski laboritöötaja surma korraldati „Haiguse X“ õppus appeared first on Vanglaplaneet.

Loe allikat

Loe allikat