Sageli arvavad inimesed, et igapäevased valud käivad paratamatult vanaduspõlvega kaasas. Uus teadustöö aga näitab nüüd, et suurem osa füüsilisest valust hiilib ligi üpris varakult ja kuhjub juba enne 55. eluaastat.

Analüüs tõi esile, et igasuguse valu kogemise tõenäosus kasvab koos vanusega. Samas saavutavad kõige kurnavamad, ulatuslikud ja tugevad valud oma haripunkti parimas tööeas ehk umbes 50. ja 70. eluaasta vahel. Sealt edasi hakkavad need hoopis langema.

Kanadas asuva McGilli Ülikooli teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm analüüsis 118 riigist pärit enam kui 6,1 miljoni inimese terviseandmeid. Nende eesmärk oli usaldusväärsete vaatlusandmete toel kaardistada, kuidas ja millal erinevad valud inimeste elukaare jooksul tekivad.

Andmetest nähtus, et kõige levinum on seljavalu, mille all kannatab ligikaudu 40 protsenti inimestest. Seevastu näovaluga puutub kokku vaid umbes kaks protsenti inimesi. Naised kogevad valu sagedamini kui mehed ning seda kõikides vaadeldud kehaosades.

Ühe olulisema kõrvalleiuna selgus, et arenguriikide ja jõukate riikide elanike valutase lahkneb teravalt just vanemas eas. Näiteks esineb eakate seljavalu madalaima arengutasemega riikides pea kaks korda rohkem kui rikastes maades.

Rikastes riikides on elanikkonna valude taga kolm peamist muudetavat riskitegurit: suitsetamine, rasvumine ja väike sissetulek. Kogu maailmas saab nende arvele kirjutada ligikaudu 18 protsenti valukoormast.

Küll aga on regionaalne erinevus siin märkimisväärne. Ida-Euroopas põhjustavad need tegurid lausa 27 protsenti valudest, samas kui Sahara-taguses Aafrikas jääb see näitaja alla 13 protsendi. 

Töörühm oletab, et madalama elatustasemega riikides hoiavad valu üleval sootuks teised tegurid, mida praegu veel täielikult ei mõisteta. Ometi võivad need teadlaste sõnul olla seotud raskema füüsilise töö ning kesisema ligipääsuga valuravile ja taastusravile.

Tulemused on avaldatud ajakirjas Nature Medicine.