Inimesed omistavad masinatele sugu ja isiksust. Näiteks sõltuvad meremeeste elud laevast. Paljudel neist kujuneb oma alusega sügav isiklik side, nad omistavad sellele inimlikke jooni, kirjeldavad selle graatsiat ja elegantsi ning ettearvamatuste puhul usuvad emalikku kaitsvasse hoolivusse. Keelekeskkondades, kus on grammatiline sugu, viidatakse laevale reeglina kui naisele, seda isegi juhul siis kui see kannab mehe nime.

Tegu on pikaajalise merenduse tavaga, aga ajad muutuvad. Valdkonnas oluline laevaregister Lloyd’s List hakkas kasutama sooneutraalset asesõna it, et vältida võimalikku seksismi.

Sarnaselt meremeeste igatsusele emaliku turvatunde järele hakati elektrooniliste lahenduste häälliidestes kasutama naishäält. Masinaid peetakse inimeste hädade suhtes julmalt ükskõikseks ja ehituslikult turvalise asja puhul tuleb jäiga struktuuri riknedes halastamatu osavõtmatus isegi rohkem esile. Kõrghoone liftis viibijate ennetav rahustamine emaliku häälega pole ju seksistlik, vaid teenib head eesmärki.

Suures äris ei sünni sellised otsused juhuslikult. Need tuginevad arvestatavale hulgale empiirilistele uuringutele. Näiteks on leitud, et naishääl mõjub üldiselt meeldivamalt kui meeshääl. Kuigi veel pole päriselt selge, miks inimesed naishäält eelistavad, on üks võimalik seletus lapsepõlves kujunenud emotsionaalne side. Siit veel täiendav põhjus, et meeldiva naishääle leidmine on üldiselt lihtsam. Autode kaarditeenustes domineerib samuti naishääl, kuigi seda saab muuta.

Midagi sõltub ka kohalikust kultuuriruumist. Aastaid tagasi, kui autodesse ilmusid esimesed kaarditeenused, nõudsid Saksamaa meesautojuhid, et BMW asendaks naishääle mehe omaga, kuna neile ei meeldinud naiste antud käskivad juhised. Toona ei saanud ise hääli valida ja protest ületas avaliku tähelepanu läve.

Aastaid hiljem kasutusse jõudnud nutiabilised ja esimesed tehisintellekti vestlusrobotid kõnelesid aga endiselt vaikimisis naise häälega. Võiks isegi öelda, et noore ja tihti kergelt flirtiva naise häälega, sest kasutajal peab olema meeldiv. Digitaalsest vestlustest võis saada ka vihjeid pigem naisele viitavast identiteedist.

Ühel hetkel avastati aga probleem. Märgid ilmnesid algusaegadel, kui inimesi teenindama mõeldud tehnilised lahendused olid piiratumad ja ebastabiilsemad. Tehniliste seadmetega juhtunud äpardused ja ebapiisav abi põhjustavad tänapäevani pahameelt. Üsna levinud reaktsioonina kõlavad siis ebaviisakad väljendid. Naise häälega masinat tabavas sõimus tulevad esile soopõhised sajatamised.

Probleemile pööras tähelepanu isegi ÜRO, hoiatades, et teenused harjutavad kasutama õrnema soo suhtes vulgaarset sõnavara ning süvendavad halbu hoiakuid, mida võidakse kanda argiellu. Koostatud raportis soovitati muuta masinate hääled sooneutraalseks.

Nüüd teatab enamik tehisintellekti vestlusroboteid, et neil puudub sugu. Mõned tutvustavad end kas sootute või neutraalsetena või lihtsalt tarkvarana andmepilves, millel puudub kindlalt määratletud sooidentiteet.

Seda joont tasub hoida ka tulevikus, kui TI-agendid peaksid saama töö eest palka või olema muul moel tasustatud. Iirimaa Limericki ülikooli ettevõtluse instituudis korraldatud eksperimentides uuriti, kas TI-agentide käitumine töökeskkonnas mõjutab suhteid inimestega. Kaasaarvatud seda, kui kõrgelt nende tööd hinnatakse.

Uuringus pidid 189 inimest täitma virtuaalreaalses töökeskkonnas erinevaid ülesandeid, kasutades TI-assistentide abi. Viimased astusid üles inimese sarnaste avataridena ja olid kas mees- või naissoost. Inimestele anti reaalset raha, mida nad said ülesannete täitmisel jagada enda ja TI-assistendi vahel. Agentide töösooritus oli seejuures võrdne.

Osalejad kohtlesid neid aga erinevalt. Naissoost välimusega TI-agentidele maksti umbes kümme protsenti vähem kui nende meessoost kolleegidele. Seejuures väitsid osalejad, et neil puudub eelistus naiselike või mehelike omadustega TI suhtes ning sugu nende otsust ei mõjuta. Pigem eelistasid neist mitmed, et TI-agendil poleks sugu üldse Ometi tegutsesid nad teisiti ja ka hilisemates hinnangutes kordus tasustamisotsustega sarnane, sooliselt kallutatud käitumismuster.

Mõned uuringu lugejad pöörasid tähelepanu asjaolule, et naise välimusega TI-assistent oli koledam ja meenutas vähem päris inimest. Viimast asjaolu võib pidada reaalseks probleemiks. Naiste välimuse mõju vääriks omaette analüüsi. Kahjuks ei ole uuringu kirjelduses esitatud teavet osalejate soolise jaotuse kohta, ega ka seda, kas ka naissoost osalejad olid naissoost tehisintellektiga kitsimad. Need puudused ei lükka tulemust ümber, kuid me ei saa selle uuringu põhjal inimeste käitumise erinevust omistada ainult soole.

Ometi võib uuringu äratatud tähelepanu pidada omaette kasulikuks saavutuseks, kuigi keegi võiks teravalt poetada, et me ei saanud inimese kohta midagi uut teada. Tegelikult saime teada, et isegi kui me teame, et tehisintellektil pole sugu, omistab inimene talle selle väga kiiresti. Seda on eriti hea teada tulevikule mõeldes, kui TI hakkab meid ravima, juhib lennukit ja teeb muid olulisi otsuseid. Siis oleme meremeestega sarnases jõuetu sõltuvuse meeles lootmas emalikule kaitsele.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.